Ühendkuningriigi majandus kaotab Brexiti tõttu 440 miljonit naela nädalas
Center for European Reform nimelise Euroopa Liidu parendamisele suunatud mõttekoja uus analüüs näitab, et Brexiti negatiivne mõju Ühendkuningriigi rahandusele on 440 miljonit naela nädalas.
Ühendkuningriigis baseeruv mõttekoda märgib, et hoolimata referendumijärgsetele üle ootuste positiivsetele majandusnäitajatele, on Ühendkuningriigi majandus 2018. aasta esimeseks kvartaliks kukkunud Itaalia järele G7 kõige aeglasemalt kasvavaks majanduseks. Maailmamajanduse küllaltki heast käekäigust hoolimata, nähti 2018. aasta esimeses kvartalis kõigest 0,1-protsendilist kasvu.
Küsimusele vastamiseks, kui suurt negatiivset mõju on otsus Euroopa Liidust lahkuda Ühendkuningriigi majandusele kaasa toonud, lõi mõttekoda statistilise mudeli, mille kohaselt oleks referendumi teistpidi minnes kuningriigi majandus 2,1% kopsakam. Modelleerimise aluseks võeti sotsioloogiast klassikaline katse- ning kontrollrühma meetod. Loomulikult pole võimalik EL-I jäänud Ühendkuningriiki vaadelda, niisiis loodi "sünteetiline ÜK", analüüsides kolmekümne kuue OECD liikmesriigi majandusnäitajaid 1995. aasta esimesest kvartalist kuni referendumi toimimise aegse 2016. aasta kolmanda kvartalini, otsides riike, mille majanduskasv on vaadeldava aja jooksul olnud ÜK majanduskasvule kõige sarnasem. Nendeks riikideks leiti teiste seas Kanada, Ungari, Ameerika Ühendriigid ning Jaapan, mille Brexiti-järgseid majandustrende siis Ühendkuningriigiga võrreldi.
Mudeli potentsiaalsete puudustena tõi mõttekoda välja 0,5-protsendilise standardhälve ning Brexitiga kaasnenud võimalikud "positiivsed šokid" vaadeldud riikide majandustele, mis küll ei tohiks märkimisväärsed olla, eriti arvestades, et sarnaselt Ühendkuningriigiga, on ka vaatluse all olnud majandused Euroalast väljas. Niisiis toobki mõttekoda välja, et lähtudes jaanuaris lekkinud ÜK enda valitsuse majandusanalüüsist, mis prognoosis ühe kaotatud kasvuprotsendi kohta vajadust 11 miljardit naela võlga võtta, oleks nende saadud 2,1-protsendilise kaotatud majanduskasvu tingimustes aastane lisavõla vajadus 23 miljardit naela või siis 440 miljonit naela nädalas.
Lisaks toob mõttekoda välja, et isegi ÜK enda fiskaalse järelevalvega tegelev Eelarvevastutuse Kontori (Office for Budget Responsability) hinnangul võib Brexiti järelmina oodata eelarvedefitsiidi ning riigivõla kasvu, mis peaks riigile tähendama kas maksutõuse või kulude kärpimist. Seda ning 40 miljardi suurust EL-ist lahkumise hinnasilti arvestades, peab mõttekoda Boris Johnsoni plaani ÜK tervishoiusüsteemi suures koguses raha pumbata, ebaadekvaatseks.
