„Isegi me ise olime tulemustest üllatunud,“ tunnistavad uuringu läbiviijad Wisconsini ülikooli professor Benjamin Arts, Cassi ärikooli juhtimise professor Amanda Goodall ning Warwicki ülikooli majandus- ning käitumisteaduste professor Andrew J. Oswald Harvard Business Review blogis.

Uuringust selgub, et naised küsivad palgatõusu sama sageli kui mehed, kuid viimaste edu lisaraha saamisel on oluliselt suurem. Palgatõusu küsinud naised said tõusu keskmiselt umbes 15%, samas kui meeste palgatõus oli 20%. Autorid tõdevad, et kuigi esmapilgul võib see tunduda marginaalse vahena, siis kogu töötsükli lõikes annab see suure erinevuse.

Kui varasemates uuringutes on välja toodud, et naised on palgaläbirääkimistes vähem nõudlikud, sest kardavad kahjustada oma suhteid ülemuse ning kolleegidega, siis värskes uuringus see kinnitust ei leidnud. Tuvastati, et kuigi töötajad põhjendavad palgatõusu mitte küsimist tööõhustiku kahjustamise kartusega, siis kehtib see samaväärselt nii naiste kui meeste kohta. Nii tunnistas 14% meestest kui naistest, et on nii käitunud.

Uuringus küsitleti 4600 töötajat Austraalia 800 ettevõttes. Austraalia valiti seetõttu, et kuigi tegemist on väikese riigiga, on selles esindatud erinevate kultuuride mõjud (Suurbritannia, Kagu-Aasia, Ameerika ning Euroopa).

Uuringu läbiviijad ei leidnud erinevusi erineva haridustasemetega naiste ja meeste käitumises, küll aga ealistes gruppides. Kui noorte naiste käitumine tööturul on eakaaslastest meestega sarnane ning ka nende palgaläbirääkimiste tulemuslikkus on sarnane, siis vanemaealistel on siin erinevused.

Autorite sõnul ei ole erinevusi suurte ning väikeste ettevõtete vahel.

Autori märgivad, et on võimalik, et naised alati oma töö eest rohkem tasu küsinud, kuid ei ole seda saanud ning nüüd me lihtsalt näeme seda selgemini. „Meie uurimuse põhijäreldus on, et naiste palgatõusu küsimist koheldakse teisiti kui meeste oma. Küsimine ei tähenda saamist- vähemalt siis, kui sa oled naine,“ tõdevad nad.