Kas Argentina täna avalikustatavad kulukärped toovad rahva tänavatele?
Argentina peaks täna teatama karmidest kulude kärbetest, et peatada riiki tabanud valuutakriisi, kirjutab BBC.
Peeso on tänavu kaotanud poole oma väärtusest. Keskpank võttis ette meeleheitliku sammu ja tõstis baasintressimäära 45 protsendilt 60 protsendile.
Argentina president Mauricio Macri lubas võidelda riigi üha kasvava võlaga.
Argentina meedia andmetel kaotavad umbes kümmekond ministrit oma kohad.
Homme peaks Argentina rahandusminister Nicolas Dujovne lendama Washingtoni, et kohtuda Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMFi juhi Christine Lagardega.
Argentina tahtis juba juunis IMFilt 50 miljardi dollarilist laenu. Argentina kannatab põllumajandusekspordi vähenemise, kallimate energiahindade ja tugevama dollari tõttu. Viimane on pannud raha riigist pagema. Sellele järgnes peeso kukkumine.
Rahandusministri visiidi eesmärk on kiirendada IMFi abilaenu väljamakset.
IMF nõudis, et Argnetina tegelegu hiiglasliku eelarvepuudujäägi kärpimisega, mida tavaliselt saavutatakse valitsuse kulutuste vähendamisega.
Argentina majandus on olnud juba aastaid raskes seisus. Kolme aasta eest riiki juhima asunud Macri püüab riiki keerata eelnenud presidendi Christina Frernandez de Kircheri protektsionistlikult kursilt, kes oli võimul aastatel 2007-2015. Kircher riigistas ettevõtted ja subsideeris kõvasti igapäevakaupade ja toodete hindu alates kommunaalteenustest kuni teles jalgpalliülekannete edastamisõiguseni.
Kuigi riiki kimbutab kõrge inflatsioon, teatas Argentina augustis IMFIle, et loodab selle aasta lõpuks majanduse stabiliseerida ja tuleval aastal juba majanduse vaikselt kasvama saada.
