Sõerd EKRE majandusprogrammist: see on arulage maksudega mängimine, läbimõtlemata ning tulude ja kulude vaates tasakaalust täiesti väljas
EKRE majandusprogramm on populistlik ja teostamatu. See on arulage maksudega mängimine, puudub elementaarne analüütika ja pole vaevutud tutvuma teiste riikide maksupoliitilise kogemusega, tõdes Reformierakonna fraktsiooni kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
EKRE avaldas täna oma majandusprogrammi, mille eesmärk on panna majandus, palgad ja pensionid kasvama. Näiteks alandaksid nad käibemaksu määra ning langeksid ka aktsiisid. Rail Baltic senisel kujul ei valmiks. Ärileht kirjutas sellest lähemalt siin.
Ärileht pöördus EKRE laiaulatuslike lubaduste analüüsimise ja teostatavuse kommenteerimise palvega ka kommertspankad analüütikute, rahandusministeeriumi ning Eesti Panga poole. Keegi neist kommenteerima ei soostunud. Pankadest ning keskpangast kinnitati, et päevapoliitikat nemad ei kommenteeri, rahandusministeerium aga teatas, et pärast erakondade valimisprogrammide lõplikku sõnastamist teeb ministeerium neile korraga majandsulike mõjude analüüsi ning, kuid erinevate valimislubaduste kommenteerimine ja hindamine jäetakse poliitikutele.
Aivar Sõerd tõdes, et maksud ei ole imerelv ning selleks, et majandus kasvaks ja areneks ning et riiki tuleksid investeeringud, on vaja ka muid tegureid.
Näiteks on tema sõnul oluline kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, maksusüsteemi ettearvatavus ja poliitiline stabiilsus.
“Kuigi EKRE programmist leiab ka positiivseid asju nagu piirikaubanduse lõpetamine, abikaasade ühisdeklaratsioonide taastamine ja bürokraatia vähendamine, siis tervikuna on programm ülemäära populistlik ja ei ole teostatav,” ütles Sõerd.
Käibemaksu langetamine 15 protsendile tähendab tema sõnul neljandiku, ehk üle 600 miljoni euro suuruse käibemaksutulu kadumist. Lisaks väheneb käibemaksutulu kümnetes miljonites eurodes, kui 9-protsendilist käibemaksumäära laiendada kogu toitlustusvaldkonnale. Tohutut turistide tulva see Sõerdi sõnul siia ei too, kuigi joogi ja söögi hind isegi on mingi argument. Vaja on ka häid ühendusi ja paremat kliimat.
Sõerd tõstatab küsimuse, et juhul kui tarbimismaksudest, suurest osast käibemaksu- ja aktsiisitulust loobuda, siis millistele maksudele nihkub maksukoormus? “Kui nad soovivad nihutada maksukoormust ettevõtte tulumaksule ja tööjõumaksudele, siis on see konkurentsivõimele palju ohtlikum,” lausus Sõerd.
Tööjõumaksude tõstmine oleks tema sõnul aga lisaks kõigele muule negatiivsele ka vastuolus EKRE enda programmiga, kus soovitakse soodustada palgakasvu. Samas lubab programm ulatuslikke tulumaksusoodustusi. Sõltuvalt laste arvust näiteks võiks tulumaks olla 5, 10 või 15 protsenti. Praktikas on sellist tulumaksusüsteemi Sõerdi sõnul keeruline rakendada. See lööks lisaks suure augu ka kohalike omavalitsuste tulubaasi. “Nii et kogu maksuprogramm on läbimõtlemata ning tulude ja kulude aspektist tasakaalust täiesti väljas,” lausus Sõerd.
“Eesti maksusüsteem muutuks sellise programmi realiseerumisel täiesti ettearvamatuks. Muuhulgas on see vastuolus ka näiteks paljude Ida-Euroopa riikide maksupoliitiliste suundumustega, kus just konkurentsivõime soodustamiseks nihutatakse maksukoormust otsestelt maksudelt tarbimismaksudele,” lausus Sõerd.
