"Kui need läbirääkimised jätkuvad samal viisil, nagu nad seni on läinud, siis arutame veel järgmised 100 aastat, mismoodi see maks välja peaks nägema," märkis Scholz täna Saksa väljaandele Der Spiegel.

See on tema sõnul ka põhjus, miks ta ise toetab Prantsuse mudelit ja tahab teha detsembrikuisel kohtumisel ettepaneku sellega edasi liikuda. Küll aga on seni ELi liikmesriikide seas olnud erimeelsusi selles osas, millisel viisil peaks liit edaspidi selliseid suuri internetihiide nagu Google ja Facebook maksustama.

Saksamaa palus sel kuul, et maksuplaan üle vaadataks ja sellest jäetaks välja kõik need tegevused, mis puudutavad autotootjate maksustamist. Prantsuse finantsiminister Bruno Le Maire ütles täna, et ollakse väga lähedal üksmeelselel otsusele jõudmise osas.

Euroopa Komisjoni märtsikuine ettepanek nägi ette, et ELi liikmesriikidel on edaspidi õigus kasseerima internetihiidudelt nende digiteenuste käivetelt 3%list maksu, tasandamaks seda, et nad on viinud oma tegevuse nendesse liikmesriikidesse, kus on madalamad maksumäärad.

ELi digimaksu eesmärk on muuta globaalsetele internetihiidudele kehtivad maksumäärad õiglasemaks, kuna seni on nad maksnud võrdlemisi madalaid maksusummasid on oma hiigelsissetulekutelt.

Küll aga peavad digimaksu toetama kõik ELi liikmesriigid. Hetkel on aga mitmed selle kehtestamise vastu. Nende hulgas on näiteks Iirimaa, kes on seni nautinud olukorda, kus need netihiiud on just neid oma asukohamaaks valinud madalate maksumäärade või maksuerandite tõttu.

Seni on ELi tasandil tehtud koostööd käibemaksu kogumise osas, kuigi üldiselt on igal liikmesriigil olnud voli otsustada ise oma riigis kehtivate maksude üle.

Scholz on veendunud, et kui liikmesriigid ei suuda digimaksu osas kokkuleppele jõuda, võiks varuvariandiks olla, et 2021. aasta jaanuarist kehtestatakse ELis minimaalne ettevõtete tulumaksumäär. See on olnud ka prantslaste ettepaneku sisu.