Eesti teadus- ja arendustegevuse kulud on viimastel aastatel olnud üsna terava tähelepanu all. Üks põhjus on „Eesti 2020" konkurentsivõime kavas püstitatud eesmärk tõsta 2020. aastaks teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus 3%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelnevate aastate tulemused pole seatud eesmärgi lävendini küündinud, samas on selleni jõudmiseks veel ka aega.

2016. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutused vähenesid varasema aastaga võrreldes. 2017 kogukulutused teadus- ja arendustegevusele kasvasid 2016. aastaga võrreldes 13%. Kasv kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris oli 23% ja ettevõtlussektoris 3%.

Rahvusvahelises võrdluses on oluline jälgida teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeksit, mis on teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste suhe SKP-sse. Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks oli 2017. aastal 1,29. Hoolimata teadus- ja arendustegevuse kogukulude kasvust, ei parandanud see oluliselt Eesti intensiivsuse indeksi määra. Oma osa on siin asjaolul, et statistikaamet korrigeeris aastate 2014-2016 sisemajanduse koguprodukti ülespoole. Esialgsete tulemuste põhjal säilitas Eesti rahvusvahelises võrdluses oma koha Euroopa Liidu liikmesriikide pingerea keskel - koht on kõrgem kui Lätil ja Leedul, ent Soome ja Rootsiga on vahe veel märkimisväärne.

Riik rahastas 2017. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutusi 122 miljoni euro ulatuses ehk 40% piires. Kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest oli riigi rahastatud 72% ja ettevõtlussektori rahastatud 4%. Riigieelarve vahendusel eraldatud teadus- ja arendustegevuseks suunatud raha sisaldab ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja seetõttu liigitatakse riigilt saaduiks. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,32%.Välismaiste rahaallikate osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel oli 2017. aastal 15%.

Täistööajale taandatud hõivatuid oli 2017. aastal teadus- ja arendustegevuses 6048, mida on 5% enam kui 2016. aastal. Neist 4674 olid täistööajale taandatud teadlased ja insenerid, kelle hulk on eelneva aastaga võrreldes kasvanud 8%. Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli sarnaselt 2016. aastale 45%, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41%.