Venemaa-vastased majandussanktsioonid on investorite ridu uuendanud ja sanktsioonidest väsinute asemele on tulnud uued, riskialtid ja geopoliitilist olukorda võib-olla paremini mõistvad investorid. Uute tulijate jaoks on aeg parem kui kunagi varem: neid toetab naftahinna kasv alates 2016. aasta põhjast, majanduslanguse järgne rubla nõrgenemisest tingitud majanduse taastamise positiivne mõju ning ka tugev pankade struktuur.

Lisaks tavalistele naftaettevõtetele on välisinvestoritele hakanud huvi pakkuma ka sanktsioonide algusest soodsas keskkonnas püsinud kohalikud finantstehnoloogiaettevõtted. Nad said rahulikult globaalseid trende jälgida ja suletud turu tarvis oma lahendusi arendada. Ligi 150-miljoniline turg, välistegijate võimalusi piirav keelebarjäär ja finantseerimisriskid lõid võimaluse luua riigis mitte üksnes palju suurepäraseid finantstehnilisi lahendusi, mille poolest on tuntud Tinkoff ja Sberbank, vaid võimaldasid arendada ka omi, nagu Google (Yandex), Gmail (mail.ru), Uber (Yandex Taxi), Craigslist (Аvito), Facebook (VKontakte) ja Paypal (Qiwil). Eriti hästi tunnevad end nõrga rubla tõttu eksportöörid ja see on head mõju avaldanud nende dividenditootlusele.

Siiski on kaasaegse Venemaa väljakutsed sedavõrd suured, et need võivad jahutada ka parima äriidee. Eelkõige seisab küsimus riigi vanas infrastruktuuris, mis on suures osas säilinud Nõukogude Liidu ajast. See nõuab väga suurelt riigilt väga suuri investeeringuid.

Lähiajal seisab meie naaber silmitsi demograafilise probleemiga, mille lahendamiseks kulutab praegune valitsus oma poliitilist kapitali, võttes vastu rahva jaoks ebapopulaarseid otsuseid. Seda ammust probleemi proovitakse lahendada pensioniea ja käibemaksumäära tõstmisega. Kuivõrd tõhusaks need meetmed osutuvad, näitab aeg. Tulevik näitab ka seda, kuivõrd ahvatlev on edaspidi Venemaale investeerida, milline roll on siin majandussõdadega seotud globaalsetel riskidel ja arenenud riikide majanduste potentsiaalsel aeglustumisel.