Täna hommikul teatas Swedbank, et nõukogu juht Lars Idermark lahkub päevapealt ametist. Idermarki lahkumise järel asub nõukogu juhi kohuseid täitma nõukogu aseesimees Ulrika Francke. “See ei olnud väga üllatav samm,” märkis Dyfvermark SVT-le antud lühiintervjuus.

Tema sõnul võib nõukogu juhi lahkumise taga olla pigem panga enda kriisijuhtimise mehhanismid, millest lähtuvalt selline otsus sündis. Ka usub ta, et asjale aitas kaasa asjaolu, et seni pole ühtegi pangavälist juurdlust Swedbanki võimalike rahapesukahtluste osas algatatud.

Dyfvermark usub, et pank lootis, et tekkinud kriisi lahendab senise tegevjuhi Bonnenseni ametist vabastamine. Kui seda aga ei juhtunud, pidi keegi talle järgnema.

“Madal usaldus [panga vastu] ja asjaolu, et aktsiahind ei ole nii kiiresti taastunud, tähendas, et panga omanikud pidid puhastustöö tegemisega juhtkonnas jätkama,” põhjendas Rootsi uuriv ajakirjanik. Ta ise on kindel, et lahkujaid tuleb peagi juurde.

“Mina ei usu, et see, kui sa määrad nõukogu juhi kohale aseesimehe - kes on pikalt selles ametis olnud -, olukorda lahendab,” märkis Dyfvermark. Tema sõnul tuleks Swedbankil usalduse taastamiseks pigem täiesti uus inimene nõukogu etteotsa määrata. Küll aga võib selle inimese leidmine üsna pikalt aega võtta.

“Tegemist on protsessiga, mis võtab niivõrd suures ettevõttes aega. Panga omanikud püüavad küll seda kriisi kontrolli alla saada, kuid kuniks ühtegi välist juurdlust ei alustata, nad sellega lõpuni minna ei suuda,” lausus Rootsi ajakirjanik.

Sarnaselt Taani suurima panga Danske pangaga, mis avaldas möödunud aasta septembris, et ajavahemikus 2007-2015 liikus panga Eesti haru kaudu kuni 230 miljardit eurot kahtlast raha, on nüüd ka Swedbank kistud piirkonda tabanud rahapesuskandaali.