Halvim, mida saab teha, on võtta teisest pensionisambast raha välja ja saadud raha kohe ära tarbida. Siis pole sellest pensionipõlveks tolku ja tuleb ka maksta tulumaks.

Kes ei taha midagi senisest teisiti teha, neile jääb kõik vanaviisi.

Küll aga tekib võimalus nii seni teise sambasse kogunenud raha kui ka tulevased sissemaksed suunata oma investeerimiskontole. Kui sealt võtta raha välja, tuleb tasuda tulumaksu.

Kas peaks raha hoidma edasi teise samba fondis või hakkama seda ise paigutama? Pole vastust, mis kõigile sobiks. Kui huvi on olemas, siis võiks püüda raha ise paigutada. Tähtis on olla edukas, ja see on pikaajaliselt jätkusuutlikult pagana raske. Kui ise ei suuda sama tootlust saavutada, mis pensionifondid, siis tasub viimaseid eelistada.

Kes võtavad ise oma rahaasjade eest vastutuse, peavad arvestama kuludega, mis võivad olla väga suured, kui just pangad börsitehingute ja väärtpaberite hoidmise tasusid ei kavatse alandada. Kui investeeringu kulud on suured, teenitakse vähem. Kauplemiseks investeerimiskonto väga ei sobi. Ehk liiga tihti ei maksa tehinguid teha, pigem teha tehing või kaks aastas, mitte tihedamini kui jälle mingi uudis tuleb, kuigi ka uudiseid on vaja jälgida.

Tähtis on hästi tehinguid ajastada. See on õpitav, kasutades näiteks tehnilist analüüsi. Kogemus on rohkem väärt kui teoreetilised teadmised. Üks põhjus, miks meie pensionifondide pikaajaline tootlus on nii vilets, seisneb selles, et ei müüdud väärtpabereid suure kriisi alguses maha, kuna oldi kindlad oma ekspertiisile Kesk-ja Ida-Euroopa väärtpaberite osas. Suurte jamade korral ei oma siiski tähtsust, mida sa tead ettevõtetest, kui kõige väärtused kukuvad. Tõenäoliselt tekib tänu teise samba reformile inimestel esmakordselt ajaloos võimalus ettenägelikuse ja hea õnne korral mitte osaleda oma rahaga börsilanguses, hoides kontol raha, et siis paremate aegade ootuses taas raha börsile panna.

Väga tähtis on ka teha häid investeerimisvalikuid. Tasub uurida ettevõtteid, kuhu saab investeerida. Ettevõtted on väga erinevad ja erinevas kasvufaasis. Mõned maksavad heldelt dividende, mõned kasvavad ja on ka hääbuvad ettevõtted.

See, kuhu raha panna määrab suuresti ära, palju rikkust koguneb või ei kogune. Esmatähtis on kogunenud raha saanutele see, et kogu raha ei pandaks ühe ettevõtte väärtpaberisse. Kui selle ettevõtte ja aktsiaga midagi juhtub, võivad olla tagajärjed investorile fataalsed. Vähemalt kümnekonna ettevõtte väärpaberid võiksid portfellis olla, ja tasub vaadata ka Eestist kaugemale. Kõik maailma edulood ei sünni Eestis. Miks siis nendest mitte osa saada? Ükskõik kui ahvatlev ka ei paistaks mingi rahapaigutusvõimalus, riskide hajutamist ei tohi unustada.