Helsingin Sanomat: Eesti on lätlase Soome
Eesti on lätlastele nagu Soome eestlastele: riik, kus tulevad alkoturistid ja kuhu minnakse parema palga järele, kirjutas Soome juhtiv päevaleht Helsingin Sanomat.
Lõuna-Eesti tööandjad on hakanud Läti töötajaid meelitama samalaadsete hüvedega, mis juba aastaid on viinud eestlased Soome töötama ja elama. Põhja-Läti elanikud on hakanud Lõuna-Eestis tööl käima samamoodi nagu eestlased sõidavad Soome.
Lõuna-Eestis Saru lauavabrikus lõikab masin lauad ja sorteerib need vastavalt kvaliteedile. Veidi eemal kontrollivad naised tulemuse üle ja tõstavad kõrvale sobimatud tükid, mida masin ei tuvastanud.
„Kaks lätlast, üks eestlane,” ütleb direktor Tarmo Vainola töötajatele osutades.
Kõrval töötoas lihvivad naised valmivaid akende ja uste paneele.
„Kõik on lätlased,” ütleb Vainola.
Tehase 160 töötajast rohkem kui sada tuleb Lätist, peamiselt 22 kilomeetri kauguselt Apest. Tööliste seast leiab hambaarsti assistendi, pool tosinat müüjat ja lasteaiaõpetaja, loetleb Vainola.
Tehase ees asuvas parklas seisab vaid üks Eesti numbrimärgiga auto, teised kuuluvad lätlastele. Lätlaste arv kasvab juba kolm aastat samas tempos nagu lauavabrik oma tootmismahtu suurendab.
Ettevõtja viib uued töötajad kahe või kolme kaupa Võrru, et neile töölubasid vormistada. Lätlased kantakse Eesti süsteemi ning nad hakkavad saama Eesti ravikindlustust ja pensioni.
Elita Berezkina kinnitab, et just parem tasu on ta Eestisse tööle toonud. Kolm aastat tagasi oli peamiseks kaalukeeleks nii Eesti peretoetused kui ka palk. Berezkina ütleb, et on Eestis registreeritud ja maksab makse, kuigi tema kodu on Lätis. „Ma sain Eestist sünnitus- ja lapsetoetust. See oli oluline, kui ma Eestisse tööle tulin,” tõdeb Berezkina.
Eestis on rasedus- ja sünnituspuhkus tunduvalt pikem ning palk suurem kui Lätis.
Endine puuraidur Reinis Semjonovs meelitati kolm aastat tagasi Eestisse parema palga ja regulaarse tööajaga.
Nii Berezina kui ka Semjonovs kuulsid Eestis töötamise võimalustest oma lähedastelt. Sarnaste võrgustike kaudu leiavad ka eestlased omale uue töö Soomes.
„Apes ei ole palju inimesi, kes siin ei tööta,” ütleb Aija Evite-Konoštšenko, kes kiidab Eesti maksusüsteemi. Madala palgaga töötajad teenivad Eestis 500 eurot maksuvabalt ja neile jääb raha rohkem kätte kui Lätis sama palga puhul.
Internetis väidavad palgaarvestajad, et näiteks 700 euro suuruse brutopalga puhul jääb Soomes kätte 642 eurot, Eestis 640 eurot ja Lätis vaid 498 eurot.
Alkoralli müriseb
Eesti-Läti endise piiripunkti parkla on täis Eesti numbrimärkidega autosid. Paistab ka üks Soome auto.
Tõrvast pärit Pille Leedo on tulnud ostma jooke nädalavahetusel Soomest koju saabuvale mehele ja pojale. Ostukorvist paistab 12eurone Tuborgi õllekast, 10eurone kolmeliitrine Monte Cristo veinipakk ja kolm eurot maksev Grantini vahuvein. Läti hinnad on viimasel ajal mõnevõrra tõusnud.
Pärast seda, kui Eesti otsustas 2015. aastal alkoholimaksu järsult tõsta, sai Lätist eestlastele alkoholiralli sihtkoht, nagu Eesti on olnud soomlastele. Kolmandik Eesti elanikkonnast on ostnud Lätist alkoholi, kuid üha enam käiakse apteegis, ehitustarvete kaupluses või toidupoes.
Lätis Valka kaubanduskeskuses veiseliha müüva kaupluse klientidest on 90 protsenti eestlased, ütles müüja Anita Larina. Lihapood avati õlleralli tulemusena.
Vents Armands Krauklis jälgib rallit Valka raekojast. Linnapea näeb, et samal ajal tekivad piirkonnas uued ettevõtted, mille maksutulud hakkavad mõne aasta jooksul asendama Eestisse tööle läinud inimestega kaotatud maksulaekumisi.
