Ipits tõi Toidutööstuste aastakonverentsil esinedes välja, et tootjate jaoks on sisendhinnad kerkinud, samuti mõjutavad sektorit oluliselt aktsiisitõusud. "Ilmaga on nagu on ja seda me mõjutada ei saa. Kas peaksime aga leppima aina kasvavate maksudega," küsis Ipits. Tuues näitena lisaks transpordisektori topeltmaksustamise ning gaasi ja elektri hinnatõusu.

„Toidutootjad mõistavad, et riigikassa vajab täitmist, aga seda ei saa teha kogu aeg ettevõtjate arvelt,“ lausus Ipits. Sestap avaldas ta lootust, et uus valitsus mõistab seda ning asub aktsiise langetama. Aktsiiside tõstmine on toonud kaasa vohava piirikaubanduse.

„Piirikaubandus on kõige enam meie sektorit räsinud,“ lausus Ipits.
Samas on piirikaubandus üha laienev ning mõjutab meie majandust üha tugevamalt, sest alustatakse küll jookide ning toidukaupade kaasa ostmisega, aga see laieneb tööstuskaupadele, ehituskaupadele, aiandusele, istikutele.

Tööjõupuudusest rääkides tõdes Ipits, et puudus on lihttöölistest, oskustöölistest ja spetsialistidest.

Toidutööstuse palgatase on Ipitsa sõnul 7% madalam kui töötlevas tööstuses keskmiselt. Seega on surve edasiseks tõusuks suur. Samas on Eesti tarbija hinnatundlik. „Kulusid toote lõpphinda üle kanda ei saa,“ rääkis Ipits.

Ipits toonitas, et Eesti on väike riik ning ettevõtetel ei piisa ainult koduturul müügist ja tuleb müüa oma tooteid välisturgudele. Aga ka seal on hind oluline ning aktsiisid ja samuti pandipakend ei mõjuta ettevõtjaid mitte ainult siseturul vaid ka välisturul. „See on müüt, et toote hind ei oma ekspordis tähtsust ja loeb ainult kvaliteet,“ lausus Ipits.