Urmas Kruuse saatis 5. juunil rahandusministrile Martin Helmele – kes on riikliku energiafirma Eesti Energia ja sellega ka selle tütarettevõtte Elektrilevi kõrgeim otsustusorgan ehk üldkoosolek – kirjaliku küsimuse, kus märgib, et mullu novembris käis Elektrilevi tutvustamas Elva vallavalitsuses 2019. aasta kiire interneti rajamise plaane, rääkides kindlas kõneviisis, et Elvasse tehakse 2019. aastal 500–600 ühendust ja suur osa linnast saab kaetud.

“Üllatusega avastas Elva vallavalitsus, et uudises, kus Elektrilevi avalikustas kauaoodatud info nende maapiirkondade kohta, mille elanikud saavad endale esimesena koju ülikiiret internetti ja digitelevisiooni võimaldava vaguskaabli, Elvat enam nimekirjas ei olnud. Kaarti vaadates tehakse esimesed investeeringud pigem Põhja-Eestis, Harjumaal," nendib Kruuse.

Tema sõnul oli Lõuna-Eesti omavalitsuse pettumus nimekirja vaadates tohutu, sest lisaks kodumajapidamistele on pikka aega oodanud normaalset ühendust ka kohalikud ettevõtted, kuna enamus nende tootmisest on seotud internetiühenduse vajalikkusega.

Nii küsibki Kruuse rahandusministrilt, kas Elektrilevi otsus rajada kiire interneti infrastruktuur peamiselt Harjumaale täidab eesmärki tagada hästi toimiv internetiühendus vähese asustusega maapiirkondades ning kas ja kuidas aitab selline interneti infrastruktuuri rajamine kaasa Tallinnast kaugemal asuvate piirkondade majanduse elavdamisele, vähendamaks lõhet Harjumaa ning ülejäänud Eesti vahel.

Eelmise aasta suvel kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet (TTJA) välja nn viimase miili interneti konkursi, leidmaks ettevõte, kes rajaks riigi toetusel kiireid internetiühendusi kodudesse, kus praegu teenus puudub või ei ole piisavalt kvaliteetne ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida lähema viie aasta jooksul – ehk, kus on nö valge ala.

Toetuse saajaks pidi saama ettevõte, kes loob internetiühenduse võimalikult suurele hulgale valge ala kinnistutele. Mullu oktoobris teatas TTJA, et avaliku konkursi võitjaks osutus Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi, kes tegi parema pakkumise nii liitumisvõimaluste arvu, ühe juurdepääsupunkti toetuse suuruse kui ka maakondade kaetuse võrdsemaks muutmist arvestades.