Stabiliseerimisreservi maht kasvas kvartaliga 3,6 miljoni euro võrra
Valitsus sai tänasel istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Reservi tulusus tänavu teises kvartalis oli 0,13%. See ületas turu keskmisega võrdlemiseks kasutatava normportfelli tulusust 0,36 protsendipunkti võrra.
Reservi vahenditest ligikaudu kaks kolmandikku (67,5%) on paigutatud väga madala krediidiriskiga riikide valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänu (32,5%) pankade võlakirjadesse ja kontojääki.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsuse riigi enamusosalusega panga Bpifrance Financement SA võlakirjad (ligi 16% reservi mahust), Belgia valitsuse võlakirjad (10,6% reservi mahust) ning Nordea Banki võlakirjad (8,5% reservi mahust).
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
