„Autokütuste tootmiseks vajaliku nn kõrgrõhu tehnoloogia maksab 70-100% rohkem kui praegu kavandatav madala rõhu all tootmine," rääkis Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals. "Kõrgsurve tehnoloogia kasutuselevõttu põlevkiviõli ümbertöötlemiseks kaaluti Eestis käesoleva kümnendi alguses. Praegu planeeritavas Eesti õlitootjate ühises eelrafineerimistehases hakkame peamiselt tootma laevadele sobivat kütust, mis vastab ka tulevikus kõige rangematele väävli sisalduse normidele ja on diislikütusest ligi kümnendiku võrra odavam. Hetkel viivad VKG ja Eesti Energia läbi projekti eel-tasuvusuuringut."

Muudatuse tõi kaasa tõdemus, et Eesti naabruses asub juba niigi palju rafineerimistehaseid, mis muudab varasema plaani, hakata tootma autokütuseks sobilikku Euroopa Liidu nõuetele vastavat diislit Euro5 liiga riskantseks.

Madalat rõhku kasutav tehnoloogia võimaldab toota maailmaturul nõutud keskkonnasõbralikku laevakütust, millest aga saab segamise teel edaspidi valmistada ka autodele sobivaid mootorikütuseid. Laevakütuse koostis on diislikütusele üpris sarnane ning rafineerimise käigus tekkib samuti fraktsioon, mida saab koos teiste ainetega segades kasutada mootoribensiini tootmiseks.

Põlevkiviõlist mootorikütuste tootmine saab võimalikuks just tänu kavandatavale eelrafineerimistehasele.

Varem otsis Eesti Energia võimalust, et hakata põlevkiviõlist tootma mootorikütuseid naaberriikides asuvates rafineerimistehastes, kus suured võimsused seisavad jõude. Kuid Valsi sõnul osutus see kava võimatuks põlevkiviõli keerulise keemilise koostise tõttu, mis ei sobi naftatöötlemise parameetritega. Läbirääkimiste partneriks olnud 15 rafineerimistehast olid valmis Eesti põlevkiviõli töötlemiseks vastu võtma pärast seda, kui põlevkivile omased komponendid õlist välja võetakse.

Eesti Energia teatas eile, et kavatseb koostöös VKG ja Alexelaga rajada Sillamäele või Auveresse 600 miljonit eurot maksva põlevkiviõli rafineerimistehase. Põlevkivitöösturite hinnangul peaks riik osalema selles ettevõtmises kuni kolmandikulise panusega, mis on ligi 200 miljonit eurot.

Majandusminister Taavi Aas teats juba kuu aega tagasi, et riik on valmis toetama põlevkivi rafineerimistehase rajamist Ida-Virumaale.