Soome ajaloo suurimas rahapesujuhtumis on peategelasteks kaks Eesti meest
Soome keskkriminaalpolitsei kahtlustab kahte Eesti meest 130-140 miljoni euro pesus. Juhtumit menetleb Helsingi kohus.
Keskkriminaalpolitsei uurija Jarmo Koistineni sõnul on tegemist tõenäoliselt ajaloo suurima Soome rahapesujuhtumiga.
Vaid nelja kuu jooksul läks läbi ühe Soome ehitusfirma HTR Talonrakennus Oy enam kui 130 miljonit eurot. Kui tavaliselt pestakse miljoneid eurosid Venemaa kurjategijate raha, siis nii suured summad on haruldased, märkis ta.
Antud rahapesujuhtumi raames on politsei külmutanud 455 miljoni rubla ehk üheksa miljoni euro väärtuses varasid. Asja uurmine on kestnud viis aastat.
Ettevõtet juhtivad kaks eestlast. 2014. aastal kanti Soome ettevõtte kontodele Danske Bankis ja Nordeas enam kui 6,5 miljardit rubla ehk umbes 140 miljonit eurot. Politsei kahtlustab, et selle taga pole mingisugust ärilist ega muud loogikat. Pangad tegid täpselt nii nagu pidid ehk teavitasid kahtlastest tehingutest politseid.
Üks Eesti mees (loos nimesid ei nimetata), kes juhtis Soome ettevõtet, ütles, et tema pole mingisuguseid kuritegusid teinud. Politsei küsitlusel rääkis ta, et raha on seotud 400-500 miljoni dollarilise tee-ehitusprojektiga Venemaal Karjalas.
Raha tuli Venemaa varifirmadelt ja pangast, mida Venemaal on seostatud rahapesuga. Vene võimude kohaselt kasutas vene kuritegelik grupp varifirmasid ja väljamõeldud maksete põhjuseid raha illegaalseks ülekandmiseks. Raha rändas läbi vähemalt 250 ettevõtte konto. Raha tee viis maksuvabadesse piirkondadesse.
Seekord oli Soome uurijatel raskusi Küproselt informatsiooni saamisel, küll aga sujus Venemaa kolleegidega koostöö hästi. Lõpuks tunnistas Eesti mees, et nad ostsid Soome firma ühele vene mehelt viimase initsiatiivil. Ettevõte avas kontod Danske Bankis ja Nordeas ja nende käsutamisõigus anti vene ärimehele. Enamus makseid tehti IP aadresside alusel Moskvast vene ärimehe poolt.
Soome pole esitanud süüdistust vene ärimehele, kuna tema kuriteod on toime pandud Venemaal ja see jääb Vene võimude kätte.
Karjalasse pidi erarahadega tee ehitatama ja selle eest pidi saama firma teemaksu. Karjalasse pole erarahadega ehitatud mitte ühtegi teed.
Yle esitatud rahapesuskeemide graafikul on välja toodud ka kaks Eesti ettevõtet OÜ Rippon (kustutatud 2015. aastal) ja OÜ Belmos. Mõlemaid seob üks isik - Ivo Virolainen ning osaühingu Rippon osanikuks oli kuni 2015. aasta augustini ka Alari Piperal.
Alari Piperalist on Ärileht ennegi kirjutanud. Näiteks oli mees seotud ühe Läti firmaga, mida seostati toetuste väljapetmisega 2011. aastal.
Belmos OÜ viimase, 2017. aasta majandusaruandes on kirjas, et ettevõte tegeleb kinnisvarainvesteeringute ja vahendustegevusega, firma müügitulu ja kasum jäävad paarikümne tuhande euro juurde.
Ärilehele ütles Ivo Virolainen, et kuuleb sellistest seostest ajakirjanikult esimest korda ning Soome politsei või muude uurimisasutustega ta tegemist pole pidanud tegema.
