Meeskonnatööl on ka tõsised varjuküljed
Meeskonnatöö parandab küll ettevõtte üldisi tulemusi, kuid põhjustab töötajates stressi ja ärevust, kirjutab Sussexi ülikooli ärikooli organisatsioonikäitumise ning personalijuhtimise lektor Chidiebere Ogbonnaya Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli väljaandes LSE Business Review oma uuringule tuginedes.
Suurem osa tööd tehakse tänapäeval meeskondades, kus töötajad teevad koostööd, arutavad uusi ideid ning jagavad eesmärkide saavutamisel vastutust. Samal ajal kui see kõik toob organisatsioonidele palju head- tootlikkus suureneb ning tulemused paranevad- esitab meeskonnatöö ka palju kõrgeid nõudmisi ning tekitab inimestes frustratsiooni. Meeskondade juhtimisel on koordinatsioonitasud ning samuti panevad isiksuste vahelised konfliktid töötajatele täiendava surve.
Meeskonnatöö võib töötajate heaolu oluliselt kahjustada. Stressi põhjustab peamiselt juhtide püüe iga hinna eest paremaid tulemusi saavutada ning sellega töötajatele pandav surve. Juhid eeldavad ja ootavad meeskondadelt uute ideede ajurünnakuid, mitmeid ülesannetega samaaegselt tegelemist, pingsatest tähtaegadest kinnipidamist ning spetsiifiliste eesmärkide täitmiseks regulaarsetel nõupidamistel osalemist. Kuigi need tegevused võivad lühiajaliselt tulemusi parandada, sunnivad need töötajatele peale ränga töö, mis kokkuvõttes viivad stressi ning töötajate heaolu olulisele vähenemisele.
Autor leidis uuringus, et meeskonnatöö võib mõjutada organisatsiooni tulemusi ning töötajate heaolu erinevalt. Ühelt poolt on positiivne seos meeskonnatöö ning organisatsiooni tulemuste vahel, mida võib osaliselt selgitada töötajate pühendumisega. Töökohtades, kus inimesed sõltusid oma töös üksteisest, nende pühendumise tase suurenes, tuues kaasa suurema tootlikkuse ja paremad finantstulemused.
Teisest küljest ilmnes uuringust ka tugev side meeskonnatöö ning töö nõudlikkuse suurenemise vahel, mis toob töötajatele tööl suurema ärevuse ning rahutuse. Mida rohkem töötajad tunnetasid, et kolleegide tulemused sõltuvad neist, seda suurem oli nende tööstress ning ärevus.
Autor märgib uuringu kokkuvõtteks, et juhid peaksid meeskonnatöö ohte endale rohkem teadvustama ning mõistma, et meeskonnatöö on kasuks vaid siis, kui töötajatel on oma töö tegemiseks vajalikud oskused ning ressursid. See tähendab, et töötajatele tuleb pakkuda vajalikke koolitusi, seada neile realistlikud eesmärgid, võimaldama töötajatel oma rolli osas kaasa rääkida. Kui seda ei võimaldata, tõuseb töösurve liiga kõrgele ning töötajate heaolu väheneb.
Veelgi enam, juhid peaksid näitama, et toetavad töötajaid. Esiteks tuleb tööülesannete delegeerimisel paika panna prioriteedid ehk millised ülesanded on kõige olulisemad. Teiseks tuleks välja tuua võimalikud murekohad. Näiteks ajakava, karmid tähtajad vms küsimused, mis võiksid hiljem üles kerkida. Ning kolmandaks tuleks anda töötajatele tulemuste osas selge tagasiside ning häid tulemusi tunnustada.
