"Personalijuhi jaoks toob välisriigist värbamine kaasa rohkem tööd ja oluliselt suuremad riskid. Enamasti ei saa uue töötaja kvalifikatsiooni enne tööle asumist nii palju kontrollida kui soovitakse. Töötaja Eestisse kolimine toob ettevõttele lisakulusid," kirjeldab Saks. Ka ei pruugi loodetud kohanemine uue elu, kultuuri ja organisatsiooniga ladusalt minna.

Samal ajal on ka Eesti menetluspraktikas vastuolulisi näiteid viibimisaluste väljastamisest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest. Vandeadvokaadi sõnul on need õpetlikud lood ennekõike personalijuhtidele, mille abil saab tuua kasulikke paralleele ja anda käitumisjuhiseid tulevikuks.

Ka lihtne korrarikkumine võib tuua kaasa töötajast ilma jäämise

"Kui Eesti haldusmenetluses kehtib riigi kodanikele põhimõte, et ebaselged asjaolud tuleb lugeda tõendatuks menetlusaluse isiku kasuks, siis välismaalastega seotud menetlused sellist isiku privilegeeritud staatust ei võimalda," kirjutab Saks. Tema sõnul on tähelepanuväärne, kui vähe on vaja, et välismaalane oma Eestis viibimise loast ilma jääks.

"Eesti kohtupraktikas ei tekita "ohtu avalikule korrrale" mitte sugugi välismaalase poolt toime pandud raskekaaluline kriminaalkuritegu, vaid enamasti loetakse riigi jaoks ohtlikuks hoopis triviaalsena näiv kiiruse ületamine autoroolis, sõnasõda öisel Tallinna tänaval, Eesti seadusandluse mittetäielik tundmine, äriseadustikust tulenevate nõuete rikkumine või muu taoline asjaolu," märgib Saks.

Ka lihtne korrarikkumine, mis Eesti kodaniku puhul erilisi tagajärgi ei too, võib põhjustada tööandjale väärtuslikust töötajast ilmajäämise ning pöörata segamini hinnatud välisspetsialisti terve elukorralduse. "Halvimal juhul tuua kaasa ka töötamise raskendumise teistes Euroopa Liidu liikmesriikides," sõnab vandeadvokaat.

Kõige sagedamini võetakse välismaalaselt Eestis viibimise õigus seepärast, et see pole kooskõlas vormistatud viibimisaluse eesmärgiga – näiteks ei tööta välismaalane enam ettevõttes, milles töötamiseks luba anti või kasutatakse õppimiseks antud viisat ainult töötamiseks.

"Minu praktikas on ette tulnud aga ka ilmekaid advokaadi sekkumist vajavaid olukordi, mis on tekkinud seoses ohuga avalikule korrale," ütleb Saks. Ta toob näiteks kliendi, keda ta esindas vaidluses politsei- ja piirivalveametiga (PPA), kui Eestis viibivale välismaalasele keelduti pikendamast varasemalt väljastatud elamisluba põhjendusel, et isik oli olnud osaline kaks aastat varem (viieaastase elamisloa kehtivuse ajal) toimunud rüseluses öises Tallinna vanalinnas.

PPA tühistanud hulgaliselt e-residentide ID-kaartide sertifikaate põhendust toomata

"Kriminaalmenetlust politsei toonase rüseluse peale ei algatanud ning kõik osalised lahkusid rahumeelselt. Ometi oli menetleja kaks aastat hiljem seisukohal, et konkreetne isik on „oluline oht Eesti avalikule korrale”, mistõttu keelduti elamisloa pikendamisest," märgib vandeadvokaat. Hiljem asus esimese astme kohus välismaalast toetavale seisukohale, tänu millele tema elamisluba ikkagi pikendati.

Ta toob teisegi näite, kus PPA keeldus elamisloa pikendamisest, põhjendades seda esialgu, et kokkulepe kriminaalmenetluses on piisav põhjus kategoriseerida välismaalane „ohuks avalikule korrale”. "Kriminaalmenetluse sisuks ei olnud seejuures isikuvastane süütegu, vaid tegemist oli rahvatervisevastase süüteoga," ütleb Saks. Ka selle juhtumi raames nõustus PPA pärast advokaadi sekkumist elamisluba pikendama, sel korral juba vaidemenetluse raames.

PPA on tühistanud ka omajagu e-residentidele väljastatud digitaalset allkirjastamist võimaldavate sertifikaatide kehtivusi ning tunnistanud kehtetuks residentide digitaalseid isikutunnistusi, viidates avaliku korra ohustamisele või riigi julgeolekule. "Sageli pole põhjendust täpsustatud," ütleb Saks.