Ka SEB segati rahapesuskandaali
Panga teatel, on saate käsutuses materjalid, mis puudutavad SEB-d. SEB sõnul kavatsevad nad hinnata saates esitatavat infot ja võrrelda seda oma analüüsidega.
Pank sai SVT-lt küsimused, kuid ei tea saate täpsemat sisu. „Kui selgub uut infot, millest me polnud teadlikud, siis tegeleme sellega koheselt," seisis panga pressiteates, milles lisati, et SEB võtab rahapesuga seotud kahtlusi tõsiselt.
Pank märkis, et analüüsib pidevalt ka ise oma tegevust ja hindab riske nii Balti riikides kui teistel turgudel.
SEB turunduse ja kommunikatsiooni divisjoni juht Silver Vohu sõnas, et panga Eesti harul pole midagi Rootsis välja saadetud pressiteatele lisada. „Teade on tehtud selle eesmärgiga, et olla läbipaistev," lausus ta ja lisas, et SVT-lt tuli SEB-le intervjuu soov, kuid mitte konkreetsemat infot. „Meil ei ole uut informatsiooni, mida uurida. Nagu teates oli, siis alati kui saame uut informatsiooni, reageerime sellele, ja saame vaadata nende tehingute sisse."
„Uppdrag granskning" ei soovinud avaldada täpsemat infot saate sisu kohta. „Meil on sügisel kaks saadet, milles jätkame pangandusmaailma uurimist. Me ei kommenteeri nende saadete sisu praegu," ütles UG reporter Joakim Dyfvermark SVT-le.
Stockholmi börsil kukkus SEB aktsia teate järel ligi 93-lt Rootsi kroonilt alla 80.
Rahapesuskandaaliga seoses on uurimise alla sattunud juba Danske Bank ja Swedbank.
Oktoobri lõpus andis finantsinspektsioon teada, et on alustanud Swedbanki suhtes lisaks senisele rahapesu puudutavale järelvalvemenetlusele ka väärteomenetluse. Samal ajal avalikustas ka prokuratuur, et on juba juulis algatanud panga suhtes kriminaalmenetluse.
Swedbanki suhtes algatasid nii riigiprokuratuur kui keskkriminaalpolitsei selle aasta juulis kriminaalmenetluse, et uurida aastail 2011-2017 toime pandud võimalikku rahapesu ning võimalikku valeandmete esitamist finantsjärelevalveasutustele. Praeguse info alusel võidi Eestit kasutada rahapesuskeemis transiitriigina.
Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul tehakse Swedbanki rahapesu uurimisel nii rahvusvahelist kui ka siseriiklikku koostööd. „Uurimisasutused on siiani teinud tööd massandmetega, edastanud õigusabitaotlusi teistesse riikidesse ning teinud tihedat koostööd finantsinspektsiooniga,“ lisas Nurm. Hetkel ei ole kellelegi kuriteokahtlustust veel esitatud.
