Martin Helme kinnitas, et pensionisambast välja võetud rahale saavad ligi ka võlanõudjad
„Vastab tõele, et kui inimene võtab oma teise samba raha välja, siis see on nii nagu iga tema teinegi vara, millel ei ole sellist kaitstust, nagu on tema pensionifondi varal. Ehk siis teisisõnu, kui inimene on täiturite poolt tagaaetav, siis ta kõige suurema tõenäosusega oma raha üldse välja ei võta. Ehkki, ma ei tea, meil ei ole sellist statistikat tehtud, aga kui on selliseid inimesi, kes ei käi ka tööl, nii nagu meil sageli on, või saavad mustalt palka, ega tal sealt teisest sambast ka midagi eriti välja võtta ei ole. Ehk siis see on tõenäoliselt reaalne probleem küll, aga neid inimesi, kes selle reaalse probleemi otsa satuvad, ei ole väga palju," ütles Helme eile.
Ärileht on ka varem pensionireformi ühele olulisele muudatusele tähelepanu juhtinud selles osas, et pensionirahale hakkavad ligi pääsema ka inkassofirmad. Seni on olnud teise samba varad nii puutumatud, et ka võlausaldajad pole saanud sinna näppe taha ajada.
Pole imestada kui varsti sisestavad pensionikeskusesse võlgu jäänud inimeste isikukoode laenuandjad ja võlgade sissenõudjad, et teada saada, et kas inimene on teise pensionisambaga liitunud või mitte. Seda ei tehta lihtsalt uudishimust.
Kui äkki muutub teine pensionsammas likviidseks, ehk riik annab õiguse sealt raha enne pensionipõlve välja võtta, siis meenuvad laenuandjatele vanad võlad. Inimestele võidakse teha ettepanek, millest on raske keelduda - müü oma teise samba varad maha, maksa meile võlg ära, kirjutasime varasemas kommentaaris.
