Sõerd nõuab Rataselt selgitusi Martin Helme maksuvabalt palgatud "töömehe Urmase" kohta

Opositsioonisaadik Aivar Sõerd (Reformierakond) esitas täna riigikogus peaminister Jüri Ratasele arupärimise, kus palub selgitada, kas rahandusminister Martin Helmel siiski ei tekkinud maksukohustust enda sõnutsi mitte kunagi makse maksnud ehitustöölist Urmast palgates.

Samuti soovib Sõerd teada, kas juhul, kui ehitaja jätab maksud maksmata, on Ratase hinnangul õiglane, et kõik ülejäänud maksumaksjad maksavad kinni maksuvabalt töötava ehitaja erakorralise arstiabi ja muud avalikud teenused ning tulevikus ka tema pensioni?

“Eriti vastutustundetu on ümbrikupalga maksmisest nii kergekäeliselt rääkida rahandusministril, kelle alluvusse jääb maksu- ja tolliamet. Me teame ka, et just ehitussektoris on ümbrikupalk suur probleem,” märkis Sõerd. Ta lisas, et tulevikus peab riik tagama "töömees Urmasele" vähemalt rahvapensioni koos ravikindlustusega ka siis kui ta ise pensionikogumiseks panustanud pole.

Martin Helme rääkis kogumispensionide seaduse esimesel lugemisel, et palkas endale maksuvaba käsunduslepinguga ehitustööde teostamiseks töömees Urmase, kes pole ühtegi päeva töötanud nii, et maksud oleks makstud.

Sõerd viitas oma järelpärimises maksu- ja tolliameti seisukohale, et kui käsunduslepinguga töötaja on iseseisev teenuse osutaja, siis tõepoolest tekib maksukohustus töötajal. Samas aga ka sellisel juhul peab sotsiaalmaksu tasuma tööandja ning samuti kinni pidama ka kohustusliku kogumispensioni makse.

Reformierakonna saadiku sõnul lükkab maksu- ja tolliameti ametlik selgitus ümber rahandusminister Martin Helme väite, et kui ehitaja makse ei maksnud, siis pole see ehitustööde teostamiseks käsundi andja probleem.

Mida tahab Sõerd Rataselt teada seoses Martin Helme "töömees Urmase" juhtumiga?

2. detsembril oli Riigikogus kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu 108 SE esimene lugemine.

Riigikogu liikmete küsimustele vastates kirjeldas rahandusminister Martin Helme, kuidas ta maksuvaba käsunduslepinguga palkas endale töömehe Urmase ehitustööde teostamiseks oma maja ehitusel. Rahandusminister kinnitas Riigikogu ees, et tema teada polnud ehitaja mitte ühtki päeva töötanud nii, et maksud oleks makstud.

Minister andis ka teada, et tema käsunduslepinguga töötavat ehitajat ei huvita absoluutselt see, mis tema pensionist saab.

Rahandusministri kirjeldatud ehitaja maksuvabalt palkamise kaasust on ametlikult kommenteerinud ka Maksu- ja Tolliamet. Ameti seisukoht on, et kui käsunduslepinguga töötaja on iseseisev teenuse osutaja, siis tõepoolest tekib maksukohustus töötajal.

Samas aga ka sellisel juhul peab sotsiaalmaksu tasuma tööandja ning samuti kinni pidama ka kohustusliku kogumispensioni makse.

Maksu- ja Tolliameti ametlik selgitus lükkab ümber rahandusministri väite, et kui ehitaja makse ei maksnud, siis pole see ehitustööde teostamiseks käsundi andja probleem.

Antud kaasuse asjaoludest lähtuvalt ei olnud ehitaja FIE ega saanud omada ka ettevõtluskontot. FIEna tegutsemine eeldab maksude tasumist. Rahandusministri kinnitusel pole aga ehitaja makse maksnud.

Ka ettevõtluskonto kasutamine on maksude tasumise lihtsustatud vorm, mitte töötamine maksuvabalt.

Eelnevast tulenevalt on arupärijatel järgmised küsimused:

1. Juhul kui ehitaja jätab maksud maksmata, siis kas Teie hinnangul on õiglane, et kõik ülejäänud maksumaksjad maksavad kinni maksuvabalt töötava ehitaja erakorralise arstiabi ja muud avalikud teenused ning tulevikus ka tema pensioni?

2. Maksuameti hinnangul on tööjõumaksudest kõrvalehoidumine ehk ümbrikupalkade maksmine kõige ulatuslikum maksuprobleem Eestis. Kui suur on Teie hinnangul see probleem ehitussektoris?

3. Tulevikus peab riik tagama töömees Urmasele vähemalt rahvapensioni koos ravikindlustusega ka siis kui ta ise pensionikogumiseks panustanud pole. Kas Te peate õiglaseks seda, et ehitaja Urmase rahvapensioni koos ravikindlustusega peavad kinni maksma need maksumaksjad, kes pole maksuvaba käsunduslepingu alusel töötanud?

4. Kas nõustute maksu- ja tolliameti selgitusega, et eelnevalt kirjeldatud kaasuses tekkisid käsundi andjal maksuseadusest tulenevad kohustused?