Lahkuv põlvkond on olnud peamiselt rahakogujad ning uskunud pikaajalistesse ja stabiilsetesse investeeringutesse. Samal ajal seostavad noored kulda, võlakirjadesse ja aktsiatesse investeerimist vananenud ja konservatiivse mõtteviisiga. Noorte arvates näitavad sellised investeerimisvalikud lihtsalt suutmatust uusi võimalusi märgata ja krüptovaluutasid vastu võtta.

Vanem põlvkond on peatselt pensionile minemas ja nende säästud liiguvad nooremate kätte, kellel on nüüd paremad võimalused Bitcoini ja teistesse krüptovaluutadesse investeerida, kui kunagi varem. 25-34 aastaste inimeste käes on tänaseks üle 50% maailma Bitcoini varudest.

Krüptovaluutade vaatenurgast on see positiivne uudis, sest kiirendab taaskord uue tehnnoloogia kasutuselevõttu. Samas jälgides suuremaid trende noorte majanduskäitumises võib see probleeme põhjustada. Valitsuste ja pankade vigane finantspoliitika on inimesi pannud palju rohkem laenama ja kulutama. Tänapäeva noored mõtlevad hulga vähem pikaajalisele finantstulevikule kui varasemad põlvkonnad. Kartes inflatsiooni eelistavad inimesed oma raha enne selle väärtuse kadumist ära kulutada.

Eelmine põlvkond eelistas kogumist ja pikaajalisi investeeringuid. Sellised põlvkonnad loovad maailma rikkust. Nad teavad, et jõukus võimaldab lõpuks rohkem ostujõudu. Ajalooliselt on järgnev põlvkond alati väga kulutamisaldis ning see viib varasemalt kogutud jõukuse kadumiseni.