Tagasilöök Martin Helme plaanile? Rahapesuskandaali sattunud Danske võib USA hiigeltrahvidest pääseda
Varasemates rahapesujuhtumites on USA ametivõimud kirjutanud trahve välja regulatsiooni alusel, mis puudutab ainult USA-s litsenseeritud pankasid, kirjutab S&P Global Market Intelligence.
See aga poleks võimalik Danske Banki puhul, sest pangal pole USA-s tegevuslitsentsi, märkis anonüümsust palunud endine USA justiitsministeeriumi õigusnõunik. „Kõik räägivad suurest USA trahvist, aga mina küll seda tulemas ei näe,” märkis ta.
Kuigi varasemalt on hinnatud, et Danske trahvisumma võiks küündida üheksa miljoni dollarini, arvavad mõned analüütikud, et lõplik summa jääb lõpuks oluliselt väiksemaks. Üks analüütik on hinnanud, et Danske rahapesujuhtum võib piirduda vaid 600 miljoni dollari suuruse trahviga, mis pank peab maksma Taani finantsinspektsioonile.
Eesti loodab pool summat saada
See võib suure löögi anda ka Eesti rahandusministri Martin Helme (EKRE) plaanile, kes mullu sügisel pärast USA-s käiku rääkis pikalt ja põhjalikult avalikkuses, kuidas Eesti riigil oleks peamise kannatajariigina võimalik saada vähemalt pool trahvisummast. Helme rääkis siis, et trahvisumma võib jääda kahe kuni üheksa miljardi vahele. „Riigieelarvet on ka ju vaja täita. Mis selles halba on, kui me seda pankadelt võetud trahviga täidame?” leidis ta.
Ka tõi Eesti minister toona korraldatud pressikonverentsil mitu näidet, kui suureks võivad trahvid selliste juhtumite puhul küündida. 2016. aastal sai pärast USA ja Hollandi ühisuurimist altkäemaksu andmise eest karistada Hollandis registreeritud Vene taustaga telekomiettevõte VimpelCom. Umbes 800 miljoni dollarine trahv jagunes USA ja Hollandi vahel pooleks.
Suur Brasiilia ehitusfirma Odebrecht hankis Ladina-Ameerikas lepinguid tohutute altkäemaksudega. Ühisuurimise tulemusel nõustus Odebrecht maksma 2,6 miljardi dollari suuruse trahvi, millest 80% sai Brasiilia, 10% USA ja 10% Šveitsi võimud, kes aitasid uurimisele kaasa.
„Selles kaasuses, kus sa oled kõige suurem kannataja ja sinu käes on võimalus uurimisele kõige rohkem kaasa aidata, tehakse ära trahvid ja kui sina sellest midagi ei saa, siis sa oled ikka täitsa loll,” avaldas Helme sügisel veendumust.
USA juurdluste kohta vähe infot
Kuigi parasjagu on käimas kriminaaluurimised nii Taanis kui Eestis, on panga aktsionärid märksa enam mures võimalike trahvisummade pärast, mis võivad Dansket ohustada just USA-st, kes on seni nõudnud rahapesureeglite ja sanktsioonide rikkumiste eest pankadelt välja miljarditesse dollaritesse küündivaid trahvisummasid.
Praegu on Danske panga suhtes juurdluse algatanud nii sealne justiitsministeerium kui ka sealne väärtpaberi- ja börsikomitee. Seni on väga vähe infot juurdluse sisu kohta avaldatud. Danske pank ise on vaid öelnud, et nad ei saa juurdluse sisu ja ulatust kommenteerida, USA justiitsministeerium ja väärtpaberi- ning börsikomitee ei soovi asja kommenteerida.
Maailma ühte suurimasse rahapesuskandaali sattunud Danske panga Eesti filiaalist käis ajavahemikus 2007-2015 kuni 200 miljardi euro väärtuses mitteresidentide raha. Taani suurpank on tunnistanud, et suur osa sellest on olnud kahtlast päritolu.
