Eelmisel nädalal jõudis Saare Wind Energy koostööleppeni pika kogemusega Hollandi mereehitusfirmaga Van Oord, kellega koostöös liigutakse edasi projektiga mille eesmärgiks on rajada Saaremaale 100 tuulikuga tuulepark. Projektil on suur potentsiaal aidata meid lähemale 2030. aastaks seatud roheenergia ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks, lisaks aitab sellises mahus meretuulepark nende eesmärkide saavutamiseks vajaminevat kulu Eesti maksumaksjale oluliselt vähendada.

Erasektori konsortsium Saare Wind Energy näol püüab kiirendada 2030. aastaks seatud roheenergia ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist ning võtta ära suure osa 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse saavutamise kuludest, mida muidu peab suuresti kandma just Eesti maksumaksja.

Tugevdaks Eesti energiajulgeolekut

Septembris oli valitsusele üle antud raportis Eesti 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise kuluks hinnatud 16,7 miljardit eurot. Arvestades, et Saare Wind Energy projekti investeeringute mahuks kujuneb 1,7 miljardit eurot, siis saab selle projektiga säästa meeletult suure hulga raha, mis seni oli enamjaolt planeeritud kohaliku maksumaksja taskust koguda. Ehk teisiti öeldes täidab ainuüksi see projekt 10 protsenti 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamise kuludest.

Tuulepark saaks juba käesoleva aastakümne sees täisvõimsusel rohelist energiat toota ning otseselt panustada 2030. aasta roheenergia eesmärkidesse. Mitte vähem olulise mõjuna aitab Saaremaa läänerannikule planeeritud tuulepark luua eeldused ehitada tuulepargi läbi täiendavaid energiajulgeolekut kindlustavaid elektrikaabli ühendusi nii Rootsi kui Lätiga.

Teadaolevalt on tuulepargi arendajad valmis oma pargi rajama kõige suurema turul kättesaadava produktiivsusega tuulikute baasil ning lisama neisse tuulikutesse ka vesinikuenergia tootmisüksused. Selle uue ja veel kasutamata energialiigi kasutuselevõtt Eesti elektrienergia põhivõrgus annaks enneolematu võimaluse jagada üleriigilist elektri koormuse jaotust ning tasakaalustaks tuulevaiksete perioodide ajal vajaka jääva tootmismahu. Kokkuvõttes saavutataks stabiilsem ja kindlam elektrijaotus meie elanikele ja ettevõtetele.

Mida varem väga kajastatud pole, on selle projekti majanduslik mõju ja ettevõtluse ning innovatsiooni sünergia. Saare Wind Energy tuulepargi käitamiseks loodaks Saaremaale väga suur hulk püsivaid kõrgepalgalisi töökohti inseneri- ja hoolduskeskuse näol. Kokku loodaks selle projekti tulemusena vähemalt paarsada töökohta ühte Eestimaa väiksema keskmise palgaga regiooni.

Antud meretuulepargi rajamisel on eesmärgiks võetud ka avamere vesiviljeluse projektide käivitamine Eestis seninägematul moel. Nimelt planeerivad arendajad oma saja tuulegeneraatori vahele jäävad alad avada avamere kala-, merekarpide- ja vetikakasvatustele, et Eestis saaks lõpuks lõpuks käima vesiviljeluse sektor sellises mahus nagu ühele korralikule mereriigile kohane.

Looks Saaremaale veel sadu töökohti

Täna on Eesti oma toidujulgeolekuga nõrgas positsioonis ning juba näiteks meie toidulauale jõudva punase kala osas oleme suuresti välisriikidest sõltuvad ning enam kui 50 protsendiga defitsiidis. Selliste suuremahuliste vesiviljeluse projektidega loodaks Saaremaale veel sadu otseseid ja kaudseid töökohti.

Saaremaal on täna edukalt opereeriv väikelaevaehituse kompetentsikeskus, mille kõrvale oleme lisaks planeerinud ka vesiviljeluse kompetentsikeskuse. Nende arenduskeskustega on võimalik luua innovatsiooni ja uusi tooteid nii vesiviljeluse kui off-shore tööstuse valdkondades alates innovaatilistest vetikatoitudest meie toidulaual kuni tarkade monitooringu lahendusteni.

Neid kahte kompetentsikeskust on võimalik hiljem ühendada või luua lausa kolmas üksus, mis keskenduks off-shore tööstuse agregaatide arendamisele meresumpadest tarkade tuulepargi hooldusinseneri tööülikondadeni välja.

Just selliste maailmatasemel konkurentsivõimeliste kompetentsikeskuste arendamine Eesti kaugemates regioonides saabki toimuda kui tegutseme targalt jõudusid ühendades ning väiksemate ja suuremate valdkonna tegijate vahel sünergiaid luues. Lisaks väikelaevaehitusele on võimalik luua Eesti jaoks uued suuremahulised tööstusharud, sadade ja pikas plaanis ehk isegi tuhandete, ekspordile suunatud uute töökohtade näol.

Korraliku siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö korral oleme võimelised oma meredele ühiselt ära mahutama nii julgeoleku tagamise, kaitsevõimekuse, looduskaitse, taastuvenergia pöörde ning maailmatasemel ettevõtlus- ja innovatsioonialased tegevused. Rõõm on näha, et see koostöö on avaliku- ja erasektori vahel meretuuleparkide arendamise suunal viimaks käima läinud.