Kui muutused heaks kiidetakse, võivad Venemaa riigisektori kulutused analüütikute arvestuste kohaselt kasvada enam kui 2 triljoni rubla võrra, mis moodustab umbes 1,3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See oleks siis lisaks juba kokku lepitud 19,5 triljonile rublale.

Majandusleht kirjutab, et sammud on vastuseks aastaid hoogu kogunud rahva rahulolematusele ning peaksid sissetulekuid suurendama. Nimelt on venemaalaste reaalsissetulekud vähenenud juba viis aastat järjest, sest president Vladimir Putini administratsioon on Krimmi annekteerimisele järgnenud lääneriikide sanktsioonide mõjuga toimetulekukus kulutusi kokku tõmmanud. Kuid kuigi Venemaa eelarve oli eelmisel aastal 1,8%-ga SKTst plussis ning riigi valuutareservid olid ühed maailma suuremad, kasvas riigi majandus 2019. aastal vaid 1,9%.

Paljukiidetud 25,7 triljoni rubla mahus investeerimisprogramm, mis Putini sõnul pidi Venemaa teed, raudteed, koolid ning haiglad uuele tasemele viima, kukkus läbi juba üsna alguses, sest valitsuse nääklemine ning bürokraatia ei lasknud vajalikke otsuseid langetada.

Reneissance Capitali ökonomist Sofia Donets tõdes, et Venemaa eelarvepoliitika võib esimest korda viimase kuue aasta jooksul tõepoolest laieneda. Koos kauaoodatud eelarvelõdvendusega, kasvustrateegiaga ning välise surve vähenemisega peaks riigi majandus taas kasvama hakkama.

Putin on tuleval aastal toimuvate parlamendivalimiste valguses lubanud sotsiaalkulutuste suurendamist, mis peaks maksma minema umbes 0,5% SKTst.