Lillede massihävitus. Eesti suurim lillekasvataja: tuleb asuda võitlusesse ellujäämise nimel
Oleme viimastel aastatel investeerinud just tulbikasvatusse ja see on tootegrupp, mille realiseerimisega täna kõige raskemas olukorras oleme. Järgneva kolme-nelja nädala jooksul tuleb meil toodanguna ca 350 000 tulpi, mis oli kõik planeeritud erinvate kauplusekettide ja lillekaupluste kaudu realiseerida. Eeltellimused olid olemas. Täna on müük kokku kukkunud ja esimese partii tulpe oleme juba kompostihunnikusse visanud. Osad lillekauplused on uksed töötajate tervise tagamiseks aga ka nõudluse puudumise tõttu kinni pannud.
Marketites mingil määral ikka rahvast liigub ja ma väga loodan, et inimesed ikka mõne lilleõie endale koju ka ostavad, et koduseinte vahele vähegi värve ja rõõmu tuua.
See kõik on aga alles algus. Meie valdkonnas (iluaiandus) on peamine müügiperiood aprillist juunini. Sellel perioodil tehakse 50-70% müügist. Hooajalised ettevõtted isegi 80% käibest. Oma ettevõtte näite põhjal me teeme aprill-mai 50% käibest ja suure osa kasumist. Nii on see ka enamuses Euroopa riikides.
Tootmise planeerimist me alustame ca 12 kuud ette, tellides toorained ja tehes eelkokkulepped kaupmeestega. Seemned, potid ja turbad on kõik ammu kohal ja lilled kasvama pandud. Osa toodangust, võõrasemad, saab aprilli algul valmis ja peaks algama kevadhooaeg, kuid kui müüki ei tule on kogu meie valdkond alates taimede tarnijates, lillekasvatajatest kuni aianduskeskusteni suures hädas.
Lilled kvalifitseeruvad kiiresti rikneva kauba alla ja pikalt neid kasvuhoone tingimustes säilitada pole võimalik. Jah, me pidurdame täna toodangu valmimist nii palju kui võimalik, et ehk läheb kole koroonakoll meie juurest ära ja tarbimine taastub maikuus, kuid samas on pinnad, mis peaksid aprillis müüdavate kaupade alt vabanema, juba järgmistele tootegruppidel ära planeeritud, seemned külvatud, ning taimed kasvamas. Seega terendab ka võõrasemadele kompostihunnik või õnnestub ehk kodude või miks mitte kohalike omavalitsuste peenraid kaunistada!
Igatahes on kogu iluaianduse väljavaated tänases olukorras väga tumedad ja ilma riigipoolse abita läheb kindlasti väga raskeks ja osad meist seda olukorda ka üle ei ela. Meie valdkond ei ole olnud kunagi priiskav ja suuri kasumeid siin ei teenita. Aiandus on elustiil ja kõik, mis Eesti aiandusettevõtted saavutanud, on tulnud raske tööga. Alles möödunud aasta lõpus tundsime ka ise, et raske töö hakkab vilja kandma. Täitsime oma eesmärgid ja aasta algusest tõstsime oma töötajatel palku, nii nagu paljud ettevõtted Eestis. Nõudlus Eestis kasvas ja planeerisime tänavu ka tootmise laiendamist uute tootmispindade rajamise läbi, kuid need mõtted peame hetkel maha matma. Tuleb asuda võitlusesse ellujäämise nimel.
