Taavi Rõivas: Bolt on Eestis oluline tööandja, ministri vimma tõttu ei tohiks jätta taotlust läbi vaatamata
Idufirmasid ja Eesti IT sektorit oma ametiajal edendanud reformierakondlasest endine valitsusjuht kommenteeris avalikkuses tekkinud tulist debatti, kas start-up tüüpi ettevõtted nagu näiteks Bolt peaksid saama osa valitsuse majanduse toetuspaketist.
Täna esines rahandusminister Martin Helme üsna resoluutse seisukohaga, et Bolt, kes on küsinud toetust 50 miljoni euro jagu, et tohiks kvalifitseeruda toetusele.
Rõivas teatas, et valitsus peaks tagama hästi selged põhimõtted, mille alusel ettevõtteid toetab.
„Valitsus peaks kõigepealt looma selge loogika, mille alusel ettevõtteid toetada. Mida läbipaistvam ja selgem see on, seda parem,“ märkis Rõivas.
„Siinkohal ei tohiks küll ühelegi IT ettevõttele saada takistuseks see, kas ta määratleb end iduettevõttena või mitte. Lugema peaks see, kui palju ettevõtted lisandväärtust annavad, kui paljudele inimestele tööd annavad, kui suur on nende panus riigi maksutuludesse. Ja ka siin peaksid olema läbipaistvad kriteeriumid nii suurematele kui väiksematele ettevõtetele. Raskutesse võivad sattuda mõlemad. Peaks olema võimalusi erinevaid ettevõtteid läbipaistva loogika alusel toetada,“ leidis ta.
Rõivas rääkis, et Reformierakonna poolt tehti riigikogus ettepanek, et riigi poolt antavate laenugarantiide ja toetuste info oleks avalik. „Paraku see hääletatud maha, mis on minu jaoks arusaamatu. Eriti just kriisi ajal, kui otsuseid tuleb teha hästi kiiresti, peavad olema otsuste kriteeriumid võimalikult selged ja läbipaistvad,“ lausus ta.
Kuid Boltile on ju ette heidetud maksudega trikitamist, eriti seda, et nende juhid ja kullerid ei maksa töömakse. Kas sedasi ikkagi on õigustatud toetuse küsimine?
„Kuna ma ei ole rahandusminister ega ka maksuameti juht, siis mul ei ole seda infot, kas Boltis makstakse kuidagi teistmoodi makse, kui mõnes taksofirma juhid. Mulle teadaolevalt on need praktikad üsna sarnased,“ vastas Rõivas.
„Küll aga ma näen avalikest andmetest seda, et Bolt annab tööd ca 500 inimesele, kes on keskmiselt kõrge või väga kõrge palgaga Eesti mõistes,“ lisas ta. „Ja igal juhul on tegemist tööandjanagi Eesti mõistes olulise ettevõttega, selles pole kahtlustki. Lisaks on Bolti näol tegemist ettevõttega, kel on väga tugev rahvusvaheline haare.“
Rõivas toonitas, et toetuse andmise otsustes ei peaks olema kohta isiklikel vaadetel.
See, et kas ministritel või komisjoni esimeestel on mingi vimm, kas idufirmade suhtes laiemalt või konkreetse ettevõtte vastu, see küll ei tohiks saada mingil juhul takistuseks, et kaaluda kellegi taotlust. Vastasel juhul oleks tegu ikka väga väiklasse käitumisega,“ märkis Rõivas.
Küsimuse peale, kas toetuste avalikustamise ettepaneku maha hääletamine võib kaasa tuua nende hämara jagamise, lausus Rõivas, et küsitavatel olukordadel ei tohiks lasta tekkida.
„Riigikogu poolt ette antud suunist ei soovitud, et seda teha avalikult ja läbipaistvalt. See automaatselt ei tähenda, et valitsus teeb seda hämaralt. Aga pole ka mingit garantiid, et ei tehta hämaralt, sest mingil põhjusel läbipaistvust ei soovitud.“
„See on aga põhiküsimus, sest kuna otsuseid tuleb teha kiiremini, siis paneb see tavapärasest suurema vastutuse, et otsuste kriteeriumid ja loogika oleksid läbipaistvad. Muidu on väga paljudel küsitavatel olukordadel võimalik tekkida ja me ei tahaks isegi kahtlusi, et kriisi on võimalik kuidagi kuritarvitada,“ leidis Rõivas.
