Swedbankile heidetakse kaebuses ette investorite suhtes vältavat kelmust, kus aastate jooksul on esitatud investoritele eksitavat teavet eesmärgiga võita aega. Need investorid, kes olid panga kliendid ja kelle raha paigutamise rämpsvõlakirjadesse otsustas pank ise, heidavad pangale ette vältavat usalduse kuritarvitamist. Kaebuse esitajate arvates on panga poolt investorite pikaajalise eksitamise üheks eesmärgiks olnud saavutada enda vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete aegumine. Aasta tagasi jõustuski kohtuotsus, millega leiti, et investorite huvides pankrotihalduri kaudu esitatud nõue on aegunud. Sellega oli pank saavutanud soovitud tulemuse ja investoritele oli lõplik kahju 8,4 miljonit eurot tekkinud ehk süütegu oli lõpuni viidud.

Swedbank peab olema asjatundjana algusest saati teadlik, et väheväärtuslikke põllumaa jupikesi pole ühegi valemiga võimalik ostuhinna lähedase hinnaga müüa. Kohe alguses oleks pidanud aus olema eelkõige oma klientide vastu, mitte hämama korduvate lunastustähtaegade pikendamistega, et asjad lähevad aina paremaks,“ tõdes Maria Mägi-Rohtmets. „Kui ma ostan Mustamäe hruštšovkas korteri 1 miljoni euro eest, ei saa ma loota, et saan selle kunagi miljoni eest maha müüa.“

Swedbank oma analüüside metoodikat ei avalda, aga väidab läbivalt, et tegi kõik õigesti: Rumeenias osteti põllumaid kehtinud turuväärtusega ning emissiooni programmi juhiti nõuetele vastavalt. Kohtumenetluses kinnitas pank, et tal pole säilinud asjakohaseid dokumente ja seepärast ei saa neid esitada. Investorid ja kohtud on pidanud lihtsalt uskuma panga esindajate sõnu.

Meie õiguskaitseorganid on pidanud vajalikuks uurida pankade tegevust, mis on seotud piiride tagant tulnud raha pesuga. Ootame meie oma investorite õiguste võrdset ja hoolsat kaitset riigi poolt. Seda enam, et praegu kutsutakse üles inimesi mõistma meie ettevõtluse säilimise ja arendamise vajadust. „Eks nüüd peab Riigiprokuratuur otsustama, kas Swedbanki tegevus väärib uurimist või on lihtsam pugeda siingi aegumise taha,“ lisas Maria Mägi-Rohtmets.

Rämpsuks osutunud võlakirjade kuus emissiooni korraldati Swedbanki aktiivsel osalusel 2007. aastal. Swedbank märkis enda nimele üle 53% kõikidest võlakirjadest, mille kandis hiljem edasi oma klientidele. Emissioonidega koguti peaaegu 200 investorilt 8 467 000 eurot. Rumeenias soetati ligi 7 712 000 euro eest kõigest 46,3 ha põllumaad, mis teeb hektari keskmiseks hinnaks ligi 167 000 eurot. Samal ajal maksis põllumaa hektar Rumeenias keskmiselt 1000 eurot. Kusjuures rohkem kui 755 000 eurot võeti juhtimis- ja teenustasudeks, sest pank vahendas oma klientide raha investeeringuteks vahendustasu eest. Alates 17.10.2011 omandas Swedbank 100% emissiooni korraldanud ettevõtted ja pärast seda pole esitatud ühtegi ettevõtete aastaaruannet, millest oleks võinud saada tõest informatsiooni.