EAS lõi töölaua, mis toob välja majanduse kõige olulisemad näitajad kriisi ajal
Töölaud käsitleb majanduslikku mõju kolme peamise plokina - tööjõuturg, maksuvõlgnevused ja elektritarbimine. EASi juhi Peeter Raudsepa sõnul tasub silmas pidada, et tervisekriis ning majanduskriis ei ole üks-ühele sünkroonis, vaid majandusse jõuavad tulemid viitega. „Pärast tervisepiirangute lõppemist võib seis majanduses veel halveneda ning uute tasakaalupunktide leidmine võtab aega," ütles Raudsepp.
„Tööjõuturu poolel toob kriisi algus olulise kasvu töötute arvus, kui vähendatud koormusel töötavad või suletud ettevõtted asuvad töötajaid koondama. Kriisist taastumisel hakkame nägema tööjõuturu indikaatorites paranemise märke, kui ettevõtted naasevad tavapärase toimimise juurde," kommenteeris EASi juht.
Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatas Maksu- ja Tolliamet eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. „Ettevõtjatele toimib see leevendusmeetmena, mis võimaldab maksude tasumist kriisiolukorras edasi lükata, samas kui riigieelarve jaoks on see saamata tulu. Kriisi ja leevendusmeetme tulemusena näeme kasvu maksuvõlas, mis hakkab kriisist taastumisel uuesti vähenema," sõnas Raudsepp.
Kriisi mõju tööstusele kirjeldab ettevõtete elektritarbimine. Raudsepa sõnul kahaneb elektri tarbimine tootmiste peatamise või mahtude vähenemise tõttu, samas kui kodune elektritarbimine kasvab. „Kriisist taastumisel näeme elektritarbimise tagasipöördumist tavapärasele tasemele. Elektritarbimise puhul tuleb tähelepanu pöörata ka teistele teguritele nagu väline temperatuur ja töönädala pikkus," ütles Raudsepp.
Lisaks kirjeldavad majanduse seisu konjunktuuribaromeetrid. EAS on töölauale koondanud Konjunktuuriinstituudi majandususaldusindeksi ja selle komponendid. Majandususaldusindeks on liitnäitaja, mis koosneb viiest valdkondlikust näitajast: tööstuse, ehituse, kaubanduse, teeninduse ja tarbija kindlustunde indikaatorist. Kindlustunde indikaator leitakse küsitluse positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahest ning väljendab valdkonna optimismi hetkeolukorra ja lähituleviku suhtes.
Viimaseks saab töölaualt ülevaate kriisimeetmete kasutamisest, mis hõlmab hetkel Töötukassa töötasu hüvitist ning töövõimetuslehtede kasutamist. EAS täiendab kriisimeetmete kasutust jooksvalt uute meetmete ja andmetega.
„Meil on tugev analüütikute meeskond, kes suudab hästi koroonaviiruse tekitatud muutusi majanduses hinnata ja analüüsida," ütles Raudsepp.
Koroonaviiruse majanduslikku mõju kirjeldavaid indikaatoreid koondav töölaud on leitav siit.
