Riik loob maksejõuetuse teenistuse, mis võtab pankrotiga skeemitajad ja varakantijad pihtide vahele
Eesti pankrotimenetluste suurimaks probleemiks on pankrotimenetluste raugemise suur osakaal. See toimub, kui pankrotistunud ettevõttel ei ole piisavalt vahendeid isegi pankroti läbiviimiseks. Ühtlasi tähendab see, et enamasti ei asu keegi uurima lähemalt maksejõuetuse põhjuseid ega võlgniku poolt tehtud tehinguid. Patustanud osanikel või juhatuse liikmetel on mõistlikum hoolitseda selle eest, et äriühing oleks täiesti varatu. Selliselt õnnestub varjata hämaraid tehinguid.
Raugemiste suure arvu tõttu jäävad tihti täitmata pankrotimenetluse eesmärgid - võlausaldajate nõuete rahuldamine ja maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Selle all kannatab ka ettevõtluskultuur, sest ebaseaduslike tegude eest vastutust sageli ei järgne ning pääsemise tõenäosus on suur. Hea ettevõtluskultuur on aga meie kõigi huvides - see tagab äri- ning töösuhete stabiilsuse.
Võlgniku maksekäitumise parandamiseks kavandatakse pankrotiseadusesse muudatust, millega luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus. Kuigi selle loomisest on olnud meedias juttu varemgi, sai vastavaid muudatusi ette nägev eelnõu valitsuskabinetis heakskiidu tänavu 14. mail. Eelnõud hakkab arutama riigikogu ja selle jõustumine on maksejõuetuse teenistuse osas planeeritud 01.jaanuaril 2021.
Kuna eelnõu on valminud, on ka pisut selgem, millega on teenistuse kujul tegemist.
Teenistuse ülesanded
Maksejõuetuse teenistus teostab mitmeid ülesandeid - järelevalve võlgniku ja tema lähikondsete üle, järelevalve pankrotihaldurite üle, ühtse praktika kujundamine maksejõuetuse vallas. Kõige olulisemaks on siiski võlgnike ja tema lähikondsete järelevalve, millest loodetakse ka Eesti ärikeskkonna parandamist. Sellise tegevuse eesmärgiks on uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete seadusevastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või suurendamisel. See toimub pankrotimenetluse avaliku uurimisena. Samuti uurib teenistus maksejõuetusasja olulisi asjaolusid, milleks korraldatakse eriaudit.
Kindlasti ei hakka maksejõuetusõiguse teenistus läbi vaatama iga pankrotimenetlust, mille osas tehakse taotlus eriauditi või avaliku uurimise läbiviimiseks. Maksejõuetuse teenistuse sekkumine saab kindlasti olema erandlik, juba üksnes seetõttu, et üksuse isikkoosseis tuleb küllaltki väike.
Eriaudit
Eriaudit viiakse läbi kas teenistuse enda initsiatiivil või pankrotihalduri taotlusel. Teenistus teeb eriauditi siis, kui pankrotimenetluse vahendite arvelt ei ole võimalik seda läbi viia või tellida mujalt. Eriauditi eesmärgiks on lihtsustatult öeldes analüüsida mingit konkreetset asjaolu. Teenistus viib eriauditi läbi, et:
- tuvastada võlgniku majanduslik seisund;
- tuvastada, kas pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt;
- tuvastada tagasivõitmise võimalused;
- taastada raamatupidamine;
- muudel juhtudel, kui esinevad eriauditit õigustavad asjaolud.
Pankrotimenetluse avalik uurimine
Pankrotimenetluse avalik uurimine toimub kohtu ettepanekul juhul, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ning keegi ei ole tasunud menetluskulude katteks ka deposiiti.
Maksejõuetuse teenistus teeb kohtule avalduse avaliku uurimise läbiviimiseks, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtumisviga. Avaliku uurimise läbiviimine ei ole vaidlustatav.
Kuna avalik uurimine toimub üksnes siis, kui vastasel juhul pankrotimenetlus raugeks, on selline menetlus oluliselt teistsugune kui n-ö tavaline pankrotimenetlus. Näiteks ei moodustata pankrotitoimkonda ega toimu võlausaldajate üldkoosolekut.
Samuti lähevad mitmed võlausaldaja õigused menetluses üle teenistusele (näiteks õigus esitada vastuväiteid teise võlausaldaja nõudele) või on piiratud (näiteks ei saa esitada halduri peale kaebust).
Teenistuse tegevus ei asenda kohtu ega pankrotihalduri tööd. Pigem saab see tõenäoliselt olema võimalus eriti pahatahtlike pankrotiskeemide takistamiseks, mis vastasel juhul lihtsalt uurimata jääksid. Pahatihti on ettevõte tehtud nii varatuks, et võlausaldaja mõistab oma edasiste pingutuste majanduslikku kahjulikkust. Tal pole mõtet tasuda deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid, sest deposiidi tasumine tähendab tegelikkuses veel suuremat kahju, mitte ei suurenda võimalusi enda nõude rahuldamiseks.
Teenistuse pädevus
Peamiseks maksejõuetusõiguse teenistuse eesmärgiks on ärikeskkonna parandamine. Et selline eesmärk ka päriselt realiseeritav oleks, on teenistusele antud küllaltki suured õigused.
Näiteks on teenistusel õigus teha ettekirjutusi ja kohaldada sunniraha, küsitleda, nõuda dokumente, teostada valduse ja asjade läbivaatust ning võtta asju (näiteks dokumente) enda hoiule ning siseneda valdaja nõusolekuta vajalikesse ruumidesse. Loomulikult on teenistusel õigus saada teavet ja dokumente kohtult, haldurilt, võlausaldajalt, võlgnikult või tema lähikondselt aga ka erinevatelt ameti- ja krediidiasutustelt.
Mis sellest muutub?
Üksnes ühegi struktuuri loomine ei tähenda seda, et selle eesmärgid saavad automaatselt täidetud. Milline mõju teenistusel Eesti ärikeskkonnale on, selgub tõenäoliselt alles mõne aasta pärast. Küll aga võib tõdeda, et selle loomisega luuakse hea võimalus pankrotimenetlusi kuritarvitavate isikute karistamatuse tunde vähendamiseks.
