BLOGI ja VIDEO | SEB Pank sai kaela suured trahvid nii Rootsis kui ka Eestis. Finantsinspektsioon: kuritegu me uurimisega ei tuvastanud

Eesti Finantsinspektsioon tuvastas puudusi SEB Panga rahapesu tõkestamise süsteemides ning tegi pangale ettekirjutuse ning nelja väärteo eest trahvi kokku miljon eurot. Rootsi finantsjärelevalve teatas aga samal ajal SEB peakontorile Rootsis miljardi kroonise (95 miljoni eurose) trahvi tegemisest.

Eelmise aasta lõpus sai SEB Lätis trahvi 1,79 miljonit eurot, Leedus pääseti eelmisel nädalal ettekirjutusega.

Finantsinspektsioon tuvastas järelevalvemenetluse käigus puudusi SEB Panga kliendiandmete kogumisel ja tegelike kasusaajate tuvastamisel. Samuti esines puudusi rahapesu kahtlustest teatamisel Rahapesu andmebüroole.

Finantsinspektsioon tegi pangale ettekirjutuse, mis kohustab teda puudused kõrvaldama järgmise kuue kuu jooksul. Järelevalvemenetluse käigus tuvastatud põhjustel alustas finantsinspektsioon ka väärteomenetluse ning tegi pangale 2017.-2019. aastatest leitud puuduste eest trahvi miljon eurot.

Finantsinspektsioon viis SEB Pangas läbi kohapealse kontrolli 2019. aasta 26. augustist 27. septembrini. Tulemustest koostati mahukas kohapealse kontrolli akt, millega anti hinnang SEB Panga rahapesu tõkestamise süsteemidele ja kontrollidele ning juhatuse tegevusele seisuga 25. august ning enne seda.

Finantsinspektsioon alustas selle aasta 28. jaanuaril SEB Panga osas väärteomenetlust, mille tulemusel sai pank trahvi - iga väärteo eest 250 000 eurot, kokku miljon eurot. Inspektsiooni juhi Kilvar Kessleri selgituste kohaselt on iga väärteo eest maksimaalne trahv Eestis 400 000 eurot.

Väärteod pandi toime järgmistel aegadel:

• andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine 27.11.2017-27.09.2019 (RahaPTS § 94 lg 2);
• nõuete mittejärgimine seoses hoolsusmeetmete kohaldamisega tegeliku kasusaaja tuvastamisel 27.11.2017-27.09.2019 (RahaPTS § 85 lg 2)
• nõuete mittejärgimine seoses hoolsusmeetmete kohaldamisega ärisuhte seirel 27.11.2017-27.09.2019 (RahaPTS § 89 lg 2);
• nõuete mittejärgimine seoses teatamiskohustuse täitmisega rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral 08.12.2017-18.09.2019 (RahaPTS § 92 lg 2).

Täies mahus ettekirjutust loe SIIT.

SEB Pank peab puudused kõrvaldama hiljemalt kuue kuu jooksul alates ettekirjutuse kätte saamisest. Kui pank pole poole aasta pärast ettekirjutuses sätestatud kohustusi täitnud või on neid ebakohaselt täitnud, siis on finantsinspektsioonil õigus määrata pangale sunniraha 32 000 eurot ja iga järgneva sama või sarnase rikkumise korral 100 000 eurot.

Finantsinspektsiooni väärteootsuse peale on SEB Pangal õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast.

"Kui SEB jätkaks hetkel kehtivate lahenditega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, mille sisu on eelkõige seotud puudustega hoolsusmeetmete kohaldamisel nii ärisuhte loomisel kui ka ärisuhte seirel, tähendaks see suurenenud tõenäosust, et teda võidakse ära kasutada rahapesu ja terrorismi rahastamiseks. Seetõttu ei ole võimalik olemasolevale olukorrale üldse reageerimata jätta," seisab finantsinspektsiooni juhatuse otsuses.

SEB Pangale tehtud ettekirjutus ja trahviotsus panga kliente ei mõjuta ja pank jätkab Eestis tavapäraselt oma klientide teenindamist. SEB Panga juhatus ja tema töötajad näitasid finantsinspektsiooni menetluste käigus üles koostöövalmidust ja soovi tuvastatud puudused kõrvaldada.

SEB kommentaar

Auditis ei leidnud tuvastamist, et SEB-d oleks süsteemselt kasutatud ära rahapesuks või terrorismi rahastamiseks, küll tuleb pangal kõrvaldada puudujääke kliendiandmete kogumises ja ärisuhete seires, teatas SEB kommentaariks FI otsusele

”SEB on teinud ja teeb kõik endast oleneva, et vältida enda ära kasutamist kuritegelikel eesmärkidel ja meie konservatiivne strateegia on viidud tõhusalt ka panga protsessidesse ning süsteemidesse. SEB-l on järelevalveasutustega pidev ja väga hea koostöö ning see on loomulik osa panga tööst. Järelevalvealased auditid on aidanud meil täiendavalt arendada meie protsesse, kuidas tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist,” märkis SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik.

Lõppenud audit kinnitas, et SEB-l on mitteresidentide teenindamisel selgepiiriline äristrateegia ning madal riskiisu, mis kajastub ka väikestes tegevusmahtudes. Samuti seda, et SEB-l on olemas kontrollid ja süsteemid valitud konservatiivse äristrateegia elluviimiseks. Lõppenud auditis pööras Finantsinspektsioon tähelepanu, et klientide ja tegelike kasusaajate andmetes esineb vigu alates tähevigadest kuni vastuolulise infoni klientide poolt deklareeritud residentsuse kohta. Järelevalve hinnangul tuleks andmekvaliteeti parandada, kuna see võib ohustada õigeaegset reageerimist riskidele. Lisaks tuvastas lõppenud audit puudusi ärisuhte seires.

”Kinnitame, et kliendiandmete kvaliteedi ja seireprotsesside täiustamine on SEB üks eelisarendatud valdkondi, kuhu investeerime igal aastal kasvavas tempos. SEB-l on sarnaselt järelevalvega nulltolerants puudujääkide osas mis kasvõi teoreetiliselt võivad suurendada riski, et panka kasutatakse ära kuritegelikel eesmärkidel. Kõrvaldame meile ette heidetud puudujäägid kuue kuu jooksul ja kavatseme jätkuvalt olla kõrgema riskiga kliendigruppide teenindamisel üks konservatiivsemaid panku Eestis,“ lisas Allan Parik.

Rootsi finantsjärelevalve trahvis SEB-d miljardiga

Rootsi finantsjärelevalve teatas täna, et trahvis Skandinaviska Enskilda Bankenit ehk Eesti SEB emafirmat rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise eest kokku miljardi Rootsi krooniga (95 miljonit eurot). Seda on neli korda vähem kui trahv, mis määrati Swedbankile. Kessler kommenteeris pressikonverentsil, et trahvid erinesid seetõttu, et rikkumised olid Swedbankil tõsisemad. "Nagu me oleme ka varem avaldanud, siis Swedbankiga seoses on algatatud kriminaalmenetlusi, neid osa ka meie tehtud kuriteoteadete alusel. SEB puhul selliseid protsesse ei olnud, seal me rakendasime väärteomenetlust. Swedbanki puhul me väärteomenetluse lõpetasime, et vältida kriminaaluurimise ohtu sattumist."

„Vaatamata rahapesu suurenenud riskidele Balti riikides, tegi pank liiga vähe ja liiga hilja,“ lausus Rootsi finantsjärelevalve juht Erik Thedéen tänast SEB trahviotsust kommenteerides.

Kokku neli uurimist

Kokku toimus SEB rahapesuga seotud uurimisi neli: kuna erinevate riikide üksustes toimuva eest vastutab lõppkokkuvõttes siiski Rootsi peakontor, siis uuris SEB sealset tegevust Rootsi finantsinspektsioon. Selle uurimise tulemused avaldati samuti täna.

Lisaks uurisid toimunut eraldi Balti riikide finantsinspektsioonid. Läti finantsinspektsioon sai uurimisega ühele poole kõige varem.

Eelmise aasta 20. detsembril trahvis lõunanaabrite finantsinspektsioon SEB-d kokku 1,79 miljoni euroga. Selles 672 684 eurot oli seotud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise ning 1 121 140 miljonit eurot rahvusvaheliste sanktsioonide reeglite rikkumisega.

Leedu finantsinspektsiooni uurimise tulemused selgusid eelmisel nädalal ning kuigi leiti puudusi, siis olid need väikesed ning pangale anti aega nende kõrvaldamiseks kuni oktoobri lõpuni. Trahvi SEB Leedu tegevuse eest ei saanud.

Rahapesuskandaalist ei pääsenud ka SEB

SEB ümber lahvatas rahapesuskandaal mullu novembris, mil Rootsi Televisioon SVT avaldas andmed selle kohta, et SEB-l oli Balti pankades ja Rootsis 194 mitteresidendist klienti, kelle kohta STV kahtlustas, et nendel kontodel käis rahapesu.

Uurimine näitas, et enam kui sada SEB klienti oli kontodega seotud varasemast teada rahapesujuhtumitega seotud ettevõtetega. Nende seas olid erinevate maade riiulifirmad, mida kasutati Moskvas rahapesuks ning kõige krooniks olid Swedbankile ning Danske Bankile kalliks maksma läinud Magnitski skandaalis olnud ettevõtted.

2018. aasta sügisel kinnitas SEB grupijuht Johan Torgeby, et nende panka rahapesuga siduda ei tasu. Pärast 2008. aastat polevat sellest mingisuguseid hoiatavaid märke.

STV tõi aga välja, et Magnitski juhtumiga seostatud ettevõtete rahaliigutusi toimus SEB klientide vahel enam kui 70 miljoni dollari väärtuses.

SEB Rootsi avaldas eelmise aasta 26. novembril õhtul pressiteate, milles tunnistas, et panga Eesti harus toimus kümnete miljardite jagu kahtlasi tehinguid. SEB avaldatud materjalidest nähtub, et aastail 2005 kuni 2018 liikus panga Eesti haru kaudu 25,8 miljardit euro väärtuses esmapilgul hämarat raha.

false