Mänd selgitas "Vikerhommikus", et Maakri kvartalisse rajatavate tornmajade mõistlik piir tuleneb teemaplaneeringust. Planeerimisprotsess on üldiselt päris pikk ja iga kõrghoone sündimine on omaette sündmus, mis mõeldakse läbi nii linnaplaneerijate kui ka ehitajate ja arendajate poolt väga põhjalikult, mistõttu on planeeringud detailplaneeringu staadiumis kestnud ikka mitu aastat, kirjutab ERR.

Teemaplaneering ütleb, et Maakri kvartalisse võiks lisanduda juba olemasolevatele, koos EBS-i ja EELK arendusega umbes kümmekond torni. "Linnaruumiliselt moodustaks see sellisel juhul tervikliku, linnasiluetis visuaalselt imposantse kompositsiooni. Nii et selles mõttes seda mahtu seal mõnevõrra veel on," ütles Mänd.

Juba planeeritud kõrghooned jäävad küll teemaplaneeringu piiri sisse, aga väljapoole Maakri tänava, Lennuki ja Kuke tänava vahelisest kolmnurgast, mis on praegu veel hoonestamata. "Vot sinna sisse hinnanguliselt võiks püstitada veel umbes neli või viis torni."

Männi sõnul on siinkohal aga oluline see, et vähemalt viimase kümmekonna aasta jooksul on linn olnud väga selgel positsioonil, et need tornid ei tohi sinna tekkida ühekaupa, vaid tuleb terviklikult see ala läbi planeerida ja soovitavalt teha seda arhitektuurivõistluse tulemusel, mis tähendab arendajatele ja maaomanikele seda, et nad peavad maaomandis kokku leppida suutma, et see ümber jagada pärast seda, kui planeeringut hakatakse ellu viima.