Pärtel Vissak: vabakutselisena täidad ühes ettevõttes kõiki ametikohti

Vabakutselisena töö tegemine kogub järjest populaarsust. See on suuresti saanud võimalikuks tänu tehnoloogia arengule, mis on paljudele valdkondadele andnud vabad käed valida aeg ja koht töö tegemiseks. Pärtel Vissak on vabakutseline sotsiaalmeedia disaini ja brändingu spetsialist, kelle elu ja töö lahutamatuks osaks on tehnoloogia ning erinevad nutirakendused.

Pärtlit innustas vabakutseliseks hakkama töö reklaamiagentuuris, kus ta mõistis, et Eestis on puudu ettevõttest, mille põhiprioriteet on pilkupüüdvate visuaalide loomine. „Minu jaoks on kõnekas kompositsioon ja värvikasutus elutähtsad, sest aitavad kliendil saada publiku tähelepanu. Seda eriti just sotsiaalmeedias ja elustiiliettevõtete puhul. Kirjutasin ideest äriplaani, sain asutamiseks toetuse ja nii sündiski sotsiaalmeedia brändingu ettevõte Like Lava,“ ütleb Pärtel.

Vabakutselise elu põhiplussiks peab Pärtel vabadust ise otsuseid langetada, kuid ka protsessi kiirust ja võimalust kliendiga vahetult suhelda. „Enne kujundamist paneme kliendiga paika eesmärgi. Toetudes oma turunduskogemusele, seletan aspekte ja pakun lahendusi, mis viivad parema müügi või kuvandini. Like Lava protsess on efektiivsem ja sujuvam kui suure firma puhul, sest kommunikatsioon ei takerdu projektijuhtidesse ega muudesse vaheastmetesse,“ märgib Pärtel.

„Sõnastan eesmärgi, joon kohvi ja kuulan techno’t, kuni jõuan lahenduseni. Kui kinni jään, siis kirjutan mõnele sõbrale, kes valdkonnast rohkem teab, ja arutan, kuni ideed jälle jooksma hakkavad. Kui vahel tundub vabakutselise elu raske, siis tuletan meelde reklaamiagentuuris ja turundusjuhina ära tehtud tööd ning see annab uuesti hoogu juurde,“ lausub Pärtel.

Samuti on tema jaoks oluline paindlik töögraafik. „Liigun palju seoses Alex Wulfi nime alt muusika mängimisega. Vabakutselisena saan oma aega planeerida ja teha tööd efektiivsemalt – kasvõi ainuüksi tehnoloogia abil, mis võimaldab mul tööd teha nii Lõuna-Eesti metsade keskel kui ka kesklinna kohvikus. Selline liikumisvabadus on väga inspireeriv ja aitab asju näha mitmekesisemalt,“ ütleb Pärtel.

Vabakutselise elu peamiseks väljakutseks peab Pärtel asjaolu, et peale enda meelistegevuse ehk disainimise tuleb täita ka kõiki teisi rolle. „Pool ajast pühendan uute klientide leidmisele. Õnneks saan seeläbi valida just need kliendid, kelle tegevusala mind kõnetab, kellesse ma ise usun ja tahan panustada. Kindla kontori üürimise asemel teen tööd diginomaadina. Nutitehnoloogia võimaldab seda päris edukalt ja aitab märkimisväärselt kulusid vähendada,“ selgitas Pärtel.

Ilma tehnoloogiata ei saaks Pärtel üldse enda tööd teha ning disaini ja muusikat luua, sest kõik käib tänapäeval programmide kaudu. „Eriti ümbritseb tehnika mind just muusikat tehes. Kasutan kümneid süntesaatoreid ja efektimasinaid, mõnel masinal on tuhandeid parameetreid. Eraldi pingutus on ennast kurssi viia kõigega, mida need võimaldavad. Selleks loen manuaale ja otsin videoid, mis räägivad lisavõimalustest. Disaini puhul õpin pidevalt programmide ja äppide võimalusi. Kõige põnevam trend on seoses tehisintellekti ehk AI pealetulekuga, mis on toonud ka palju tööriistu, mida kasutades saab tööd automatiseerida ja teha palju efektiivsemalt,“ sõnab Pärtel.

Põhiseade peab võimaldama graafika, video ja audioga töötamist. Väiksemate puhul on tähtis kaamera, et saada kvaliteetseid fotosid ja videoid. Mida kergem kaasaskantav tehnikavidin on, seda parem, kuid see pole prioriteet. Disaini puhul on muidugi tähtis kvaliteetne ekraan, mis oleks piisavalt terav ja näitaks värve ning detaile võimalikult täpselt.

Kaameraga tööd tehes on Pärtli sõnul mugav tahvelarvutit ekraanina kasutada, et näha jäädvustatust suuremat pilti. „Saan vajadusel kaamera tagant kaugemale liikuda. Mugav on tahvlit kasutada ka sotsiaalmeedias live-video tegemiseks, kui telefon edastama panna ja tahvliekraanilt pilti jälgida. Meilide kirjutamiseks ja ka väljaspool kodu videote vaatamiseks või lugemiseks on suur ekraan oluliselt parem kui telefon,“ ütles ta.

Diginomaadina reisib Pärtel tavaliselt seljakotiga, kuhu mahub tahvelarvuti hästi ära. Puutetundlikku ekraani kasutab ta kavandite joonistamiseks, nii ei vajagi ta skännerit või digilauda. Nutiseadmete jaoks on Pärtli sõnul olemas väga huvitavaid ja mitmekülgseid disaini- ning videotöötluse rakendusi, mida arvutis ei ole, ja nendega töötades on tulemused kiiremad, sest tööd saab teha ka stuudiost väljaspool.

Huawei Eesti koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul on tänapäeva kaasaskantavate seadmete ekraanid teinud läbi murrangulise hüppe, nii et varem spetsiaalseid seadmeid vajanud disainerid saavad enda töö hõlpsasti ka tahvelarvutiga ära teha. „Näiteks uue Huawei MatePad Pro 90% ekraani ja korpuse suhtega 10,8-tolline FullView ekraan pakub märkimisväärselt tõetruud vaatamiskogemust ja mugavaid töötingimusi igas olukorras. Selle kinematograafilise tasemega värvigammaga ekraanilt paistavad kõik, nii varjus kui ka valguses olevad detailid, erksad ja selged. Olenemata sellest, kas kasutate seadet tööks või meelelahutuseks, kuvab TÜV Rheinland sertifikaadiga ekraan võimalikult väikest hulka sinist valgust ja on seeläbi palju aega ekraanide ees veetvate kasutajate silmadele palju sõbralikum,“ ütles Jekaterina Mishina.

Ettevõtte koolitusjuhi sõnul on mobiilsete töötlus-, kujundus- ja muusikaäppide valik rakenduste jagamise platvormidel pidevalt kasvamas. „MatePad Pro tahvelarvutit toetab uuenduslik AppGallery äpipood, kust saab alla laadida nii vabakutselise eluks kui ka kontoritööks vajalikke rakendusi. Uue lisandina on AppGallerys Petal otsingu tööriist, mis soovitab parimaid äppe just kasutaja huvidele ja harjumustele vastavalt,“ ütles Huawei koolitusjuht.