Keskerakondlasest eurosaadik Yana Toom kirjeldas Ärilehele, et ta pidi täna hommikul Air Balticuga Riiast Brüsselisse sõitma. Kell 19 reede õhtul sai ta aga sõnumi, et reis on tühistatud ja pöördugu ta klienditeenindusse. Klienditeenindus oli aga "sobivalt" avatud kella 18-ni...

"Ostsin nüüd kolmapäevaks pileti Helsingi kaudu, aga tegelikult on Air Balticu käitumine alatu (Lätis kehtib samasugune lennukeeld nagu Eestis-toim.). Mina oma palga juures saan neid pileteid vahetada ja tagastusi kolm kuud oodata, aga peredega inimestele on see meeletu väljaminek," rääkis Toom.

Tema sõnul maksis ta pilet Finnairiga ca 400 eurot ja sai kaasa võtta ainult käsipagasi. Kuna ka temal läheb üks laps Brüsselisse kooli, siis reisib ta koos lapsega, aga kogu elamiskraami saadab Belgiasse autoga reisijatega.

"Jah, ka autoga minnakse. Siin on aga jälle igasugu riskid. Eelmisest korrast ju mäletame, kuidas Poola ei olnud meie reisijate vastu üldse nii sõbralik kui oli ikka vaja piir kinni panna..."

Erakonnakaaslane "mõistab muret"

Iroonilisel kombel on lennud nakkuskordaja põhjal ära keelanud Toomi enda erakonnakaaslane, majandusminister Taavi Aas. "Rääkisin Taavi Aasaga ka Brüsselis töötavate inimeste murest. Ega ta ei osanud ka palju öelda, kui vaid seda, et mõistab muret. Ning jah, ma saan temast ka aru - kaalul ongi rahva tervis. Aga seal elab ja töötab ikkagi nii palju eestlasi, et otseühendust oleks mõistlik pidada."

Viimases hädas pöördus Toom ka sotsiaalmeedias Brüsselis töötavate eestlaste poole küsimusega, et kas tellimuslennu tarvis saaks lennukitäie inimesi kokku? Enamus vastuseid tuligi sealt sooviga lennata augusti lõpus, et kooliaasta alguseks kohale jõuda.

Eurovolinik, reformierakondlane Urmas Paet on juba varem Aasa lennukeelu siunanud. Ka Toomi üleskutse all kommenteeris Paet, et kõige lihtsam oleks kui majandusminister Taavi Aas lõpetaks liinilendude keelamise. "Air Balticut pole mõtet süüdistada, sest lennud on ära keelanud Taavi Aas. Eesti ja Läti on ainukesed riigid Euroopas, kes keelavad liinilende. Seega, Yana, ehk saad oma erakonna juhatuse kolleegi Aasaga tõsise vestluse pidada," kirjutas Paet.

Aas vastas esimesele Paeti kriitikale eelmisel nädalal, et ka Brüsselis on töö ümber korraldatud nii, et meie inimesed saavad Eestist tööd teha. "Seetõttu on kohatu tõsta kära puhtalt selleks, et enda huvides Brüsselisse naasta, kui hetkel on tegemist füüsiliselt kummituslinnaga," noomis Aas kurtjaid.

Yana Toom ütles, et ta pole Aasa sellekohast avaldust lugenud. "Aga kui ta tõesti nii ütles, siis andke andeks, aga me ei tööta Brüsselis enda huvides, vaid Eesti huvides. Seal elamine ei ole mingi lust ja lillepidu!"

Ka lennujaam hoiatas segaduste eest

Ka lennujaama arendusjuht Eero Pärgmäe möönis täna väljasaadetud pressiteates, et lennureisijate segadused aina süvenevad. "Sel nädalal me nägime esimest korda alates aprillikuust, et inimesed hakkasid koju pöördumisega taas hätta jääma. Tänane lendude piiramise süsteem töötati välja maikuus, kui olukord Eestis ja Euroopas oli selgelt teistsugune kui täna. Kui piirangud puudutavad 5 riiki 25-st, siis on võimalik inimesi teistele lendudele ümber broneerida aga kui erinevate piirangute all on juba 19 riiki, siis muutub piiriülene liikumine juba keeruliseks," ütles Pärgmäe.

Mis lennupiirangutest saab pärast 1. septembrit?
31. augustini kehtib Tallinnast lennukeeld riikidesse, kus nakatumiskordaja on suurem kui 25 inimest 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul. Seesugune korraldus ei ole ilmselgelt enam mõistlik, sest tänase seisuga keelab Eesti valitsus lennuliine avada juba enamikku Euroopa riikidesse. Eelmisel nädalal lisandus Poola, kus Varssavi lennujaam on eestlastele edasi lendamiseks oluline sõlmjaam.


Valitsus arutab uusi piiranguid ja lahendusi 27. augusti kabinetiistungil, sest ka ministrid näevad, et lauskeelamisega jõuame varsti selleni, et Eestist polegi enam õieti võimalik välja lennata. Variante on mitu: näiteks lubada suuremat nakatumiskordajat kui praegune 25 või panna paika Eestile olulised sihtkohad, mida hoitakse lahti nakatumiste arvust ja kordajast hoolimata.


Seda on valitsus juba otsustanud, et alates 1. septembrist võib ka riskiriikidest tulles kooronaproovi negatiivse vastuse korral tööle minna (kui seda on vältimatult vaja), ilma et peaks 14-päevast karantiini läbi tegema.