Milline näeb välja sügisene kinnisvaraturg?

Millal on õige aeg osta? Millal on õige aeg müüa? Kas mulle laenu ikka antakse? Need on kolm küsimust, mis kiiresti muutuvates oludes meist paljusid painavad.

„Jah, inimesed julgevad praegu laenu võtta ja pank julgeb ka laenu anda, kuid laenu antakse vaid neile, kes jõuavad seda ka tagasi maksta,“ kinnitab Karin Ossipova, kes on Coop Panga kodulaenude äriliini juht.

„Suur ehmatus, mis inimesi kevadel tabas, on nüüdseks möödunud. Eriolukorra ajal tekkinud teatav ettevaatlikkus laenude suhtes on taandunud ja inimesed on saanud oma tavapärase elurütmi tagasi,“ räägib Ossipova. „Muutunud on vaid see, et nüüd on võimalik kodulaenu taotleda ja tehing notariaalselt kinnitada ka ilma kodust arvuti tagant lahkumata. Kõik toimingud on võimalik teha kaugtuvastuse teel.“

Ossipova sõnul ei ole olemas kodulaenu tüüpkliente: „Laenu võtavad kõik, kes laenu vajavad – nad on kas noored või juba pereinimesed, aga ka tudengite vanemad, kes ostavad kortereid oma ülikooliteed alustavatele lastele.“

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvarahindaja ja analüütik ütleb, et kui inimene tahab kodu osta, siis ei ole vahet, milline on kinnisvara turusituatsioon. „Kui mõni objekt meeldib, siis tasub see täna omale soetada,“ on ta veendunud, „sest hiljem ei pruugi sarnast kodu enam pakkumises olla.“

Praegu vaatavad pangad kriitilisemalt eelkõige vanemate korterite rahastamist. Need on korterid, mis ehitati 1960.–1980. aastatel. Selliste korterite ostmisel laenuga peab inimesel olema endal suurem sissemaksevõime. Samas on näha, et praegu on kasvanud huvi just vanemate majade ja suvilate vastu, mida saab eluasemeks üles ehitada.

Eliste sõnul on kinnisvaraturul kriis kõige kiiremini mõju avaldanud just üürikorteritele ja seda eelkõige Tallinnas. Kinnisvaraturul on praegu üürikorterite pakkumisi ligi kaks korda rohkem, kui oli samal ajal eelmisel aastal. Üürihinnad on tulnud allapoole umbes 10–15 protsenti. Näiteks viisaka ühetoalise üürikorteri saab praegu Tallinnas kätte juba alates 350 euro eest kuus.

Ennustada, mis hakkab toimuma laenu- ja kinnisvaraturul järgmisel poolel aastal, on väga raske, tunnistab analüütik. Ta arvab, et ilmselt maandub Eesti aasta lõpuks kinnisvaratehingute arvu osas 2013. aasta tasemele, mis ei olnud suures pildis sugugi halb aasta – mõõn oli seljatatud ja tehingute arv oli tõusuteel. Väga palju sõltub siiski sellest, milliseks kujuneb viiruse edaspidine levik.

Ka Ossipova on optimistlik. Ta usub, et isegi kui ajutiselt võib ette tulla perioode, mil kodulaenu tagasimaksmine võib muutuda osale inimestest raskeks, leiavad ka nemad koostöös pangaga lahendused ja ükski kriis ei kesta igavesti. Juba praegu on näha, et inimestel on hakanud palgad taastuma ja need, kes võtsid kevadel maksepuhkust, naasevad oma maksekohustuste juurde.

„Eesti inimene on kohusetundlik: võlg on võõra oma ja see tahetakse ruttu tagasi maksta,“ lisab Ossipova, kelle sõnul on ka pangad viimase kriisi järel õppinud suuremat paindlikkust ja vastutulelikkust.