78% eraklientide maksepuhkustest moodustavad eluasemelaenud, 22% tarbimislaenud ja liising. Lisaks eluasemelaenule, liisingule ja tarbimislaenule oli SEBs võimalik taotleda maksepuhkust ka õppelaenule ja krediitkaardile, kuid need maksepuhkused on jäänud pigem üksikjuhtumiteks.

Põhiline maksepuhkuste taotlemise periood langes eriolukorra ajale ning põhjused olid seotud koroonaviirusest tingitud ebakindlusega, eriolukorrast lähtuvate piirangute ja majanduselu ümberkorraldamisega, seda eriti teatud sektorites.

„Näeme, et suvi mõjus klientidele üldiselt positiivselt, seni on kindlus tuleviku suhtes järk-järgult taastuma hakanud. Enamik meie pangas varem sõlmitud maksepuhkustest lõppes kokkulepitud perioodi saabumisel ning kliendid ei ole pidanud vajalikuks neid pikendada. Märgatavaks kujunes ka see osa klientidest, kes avaldas soovi varem laenu põhiosa tagastamise juurde naasta, sest nende rahaline olukord oli taastunud," kommenteeris maksepuhkuste olukorda SEB juhatuse liige Ainar Leppänen.

Kokku on hetkel maksepuhkusel ligi 1600 panga era- ja äriklienti. Koroonakriisiga pole kasvanud pangale võlgu olevate klientide osakaal ning eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on see isegi mõnevõrra kahanenud.

„Tehes kokkuvõtteid koroonakriisi esimesest lainest, võib öelda, et väga oluliseks osutus riigi ja pankade kiire reageerimine tekkinud olukorrale, mille abil toetati inimesi ja ettevõtteid majanduse äkkpidurduse ajal, aga samuti inimeste endi ja ettevõtete finantsteadlikkus ja hoolas käitumine. See aitas üle saada esimesest šokist. Samas on selge, et oleme alles teel olukorra normaliseerumise poole, mitmes sektoris on ebakindlus pigem suurenenud (majutus, hotellindus, toitlustus, turismindus ja nendega vahetult seotud tegevusalad), nii et täna pole veel põhjust olla liiga optimistlik. Tervisekriis ja sellega mitmes sektoris seotud käibe- ja kasumilangus pöörduvad, kui viirusele leitakse lõpuks lahendus, kuid hakkama tuleb saada ka enne seda. Kriisidega toimetuleku üks võtmesõna on alati koostöö, nii inimeste vaheline, sektorite ülene kui ka avaliku ja erasektori vaheline, loodame, et see jätkub ja paraneb edaspidi veelgi, " võttis Ainar Leppänen teema kokku.