Elcoteqi lihttöölised rahulolematud

Mõne kuu pärast tõuseb elektroonikatööstus Elcoteq töötajate arvult teiseks eratööandjaks Eestis. Töötajad väidavad aga, et õhkkond ettevõttes käärib pingeliste tööolude tõttu.

Esmaspäeva pärastlõunal kella kolme ajal vahetub Elcoteqi Lasnamäe uuemas tehases vahetus. Jutukõmina saatel voorivad hommikul pool seitse tööd alustanud inimesed bussipeatustesse, grupp vene naisi koguneb tehase ette. Üksteisest tuge saanuna ja anonüümsena räägivad nad ettevõtte sisekliimast, palgapoliitikast ja töögraafikutest.

“Kui ma kaheksa aastat tagasi siia tulin, sain 3300 krooni kätte ja seda olen saanud tänini,” tunnistab nooremapoolne naine, monteerija. “Vahel sada krooni rohkem, vahel vähem, nagu näiteks veebruaris, kui oli tööpäevi vähem.”

Ka tema sõbranna ütleb, et 3500 krooni on suurim summa, mis tal on õnnestunud palgapäeval kätte saada ja seda seitsme aasta jooksul. “Seda, mis on, pole palju, ja palk tööstaažist ei sõltu. Kui seitse aastat tagasi siia tööle tulin, teadsin, et on kolm vahetust ja siin on raske. Aga elu oli siis ka teine ja sellest rahast jätkus.”

Seltskonnaga liituv umbes 30-aastane liinitööline tunnistab, et on ettevõttes töötanud viis aastat iga poole aasta tagant pikendatava lepinguga. “See on ju ettevõttele kasulik, et kui tööd pole, siis saab sinu lepingu kohe lõpetada.”

Teisipäeval avaldatud värskes aastaraamatus nimetab Elcoteq üheks oma seitsmest konkurentsieeliseks tootmise täielikku üleviimist odava tööjõuga riikidesse.

Elcoteqi rohkem kui 3800 töötajast on tähtajaline leping pooltel, luues võimaluse neist kiirelt vabaneda, kui telekommunikatsioonisektori tõus peatub. Ettevõttel on kogemus 2001. aastast, kui oldi sunnitud koondama rohkem kui 1000 töötajat.

Hetkel on kõikide ligi kümne Äripäevaga suhelnud Elcoteqi töötaja suurim mure 1. maist muutuvad töögraafikud, mis muudavad osa seni 7,5tunniste graafikute järgi töötanud inimeste tööpäeva 11,5-tunniseks.

“Tervis ei pea kohe kindlasti nii pikale tööle vastu,” räägivad naised oma kartustest. “Ere valgus hakkab silmadele, need on punased ja valutavad, ja siis veel arvutite kiirgus, vahetuse lõpus oled nagu zombi,” kurdavad nad läbisegi.

“Ma ei saa aru, miks ei võiks olla meil normaalne graafik ja palk vähemalt 5000 kätte, et saaks inimese moodi elada. Alustaks hommikul kell kaheksa ja kella viieni,” pakub Elcoteqi vanemas tehases töötav naine. Äraminekumõtet ta hellitada ei julge. “Kuhu? Seal, kus on head töötingimused ja korralik palk, sealt ei taha keegi ära minna ja uusi ei otsita,” räägib ta. “Kui töö lõpetad, oled nii väsinud ja ei jõuagi midagi uut otsima hakata.”

Aastaid Elcoteqis töötanud naise sõnul on töötajad mures ka Ida-Virumaalt sisse toodavate töötajate pärast, kes palku veelgi madalamale ajavad. “Narvast, Kohtla-Järvelt tuleb veelgi odavamat tööjõudu. Kuigi meil siin on madalad palgad, on nemad veel vähesemaga nõus. Mina ei taha neid siia tööle,” ütleb ta ja lisab: “Närviline on siin, inimesed on mures.”

Praegu käib Elcoteqi tööle ligi 70 inimest Ida-Virumaalt, kellest 41 elamiskulud Akadeemia tee ühiselamus maksab kinni Elcoteq. Nad elavad kahekaupa toas.

Elcoteqi ametiühingu esinaine Valentina Gerassimova on öelnud, et see on ebavõrdsus: Ida-Virumaalt tulnutele makstakse ühiselamukulud kinni, kohalikud aga peavad ise elamiskulusid tasuma.

Ajakirjanduses spekuleeritud streigi kohta väidavad töötajad, et midagi sellist pole plaanis. “Aga siis lastakse sind lahti. Kuhu on meil minna? Ma ei oska eesti ega inglise keelt, kodus on väike laps, ma ei saa hakata temaga koos nälgima. Pean rahul olema sellega, mis on,” räägib üks naine. Ametiühingusse töötajaskond ei usu. “Ma ei teagi, kes selle juht on,” räägib üks töötaja. “Mõned maksavad maksu, aga mingit kasu sellest küll pole.”

Ka Elcoteqi personalijuht Agnes Hansen kummutab streigijutud: “Mina ei ole kuulnud meie organisatsioonis sellist ähvardust nagu streik. Olen küsinud ametiühingu juhilt ja teistelt inimestelt. See väide tekitab meile kahjustust, sest meil on rahvusvahelised kliendid.”

Neli aastat tegutsenud ja 70 liiget hõlmava Elcoteqi ametiühingu esinaine Valentina Gerassimova muutis ööpäeva jooksul meelt ega soostunud rääkima töötajatele peavalu tegevatest probleemidest. Päev varem ütles naine, et ettevõttes käärib, probleemid on suured ja vajaksid põhjalikku lahtiseletamist.

Küsimuse peale, kas juhtkond keelas tal rääkimise, vastab Gerassimova: “Ei, miks? Ma ei soovi sellel teemal rääkida.” Siiski soostub Gerassimova avaldama, et tema ei saa midagi teha selle vastu, et inimesed ametiühingut ei usalda. Kui üle poolte töötajatest oleksid liikmed, saaks tema sõnul ehk kollektiivlepingu sõlmida ja kokkuleppele palgatõusu osas.

Elcoteqi Tallinna tehase juhi Risto Gaggli sõnul töötavad nad pidevalt selle nimel, et Elcoteqi töölised oleksid töötingimuste üle õnnelikumad. Selle kohta viiakse igal aastal läbi rahuloluküsitlus. “On huvitav, et inimesed ütlevad, et meil on probleeme, sest indeksi järgi on meie rahuloluprotsent tõusnud,” ütleb Gaggl.

Ta ei avalda, kui palju on Elco¬teqis aegade jooksul tunnitasu tõusnud, väidab vaid, et praegune Elcoteqi keskmine palk on võrdne Eesti keskmise palgaga.

“Peab aru saama, et lisaks palgale me tagame ka bussisõidu tööle ja meil on sööklad, kus inimesed saavad odavat sööki, meie kaudu saab odavamalt ujulas ja spordiklubides käia. Inimesed mõtlevad liiga palju palkadele,” lisab ta ja rõhutab, et tööjõukulud moodustavad tootmiskuludest vaid väikese osa.

Elcoteqi juhtkonna sõnul on nad ametiühingu suhtes, kuhu hetkel kuulub vaid 2 protsenti töötajaskonnast, neutraalsed. “Me ei tee ametiühingu suhtes lobitööd, me usume, et eestlased on piisavalt targad, et ise otsuseid teha,” kommenteerib Risto Gaggl.

Elcoteqi juhtkond peab tugeva ametiühingu aseaineks töökeskkonna nõukogu, kuhu kuuluvad töötajad ja tööandja esindajad ja mis saab kokku vähemalt kord kuus.

Viie aasta jooksul on tööinspektsiooni andmetel Elcoteqis toimunud 57 tööõnnetust. “Tööõnnetusi on neil väga palju, kuid töökeskkonnaga on kõik paigas, jämedaid rikkumisi pole. Üldpilt on hea,” ütleb tööinspektsioonis Elcoteqiga tegelev Urmas Nestor.

Kokku on Elcoteqil 19 500 töötajat 15 riigis, sh Euroopas 10 000, Ameerikas 4100 ning Aasias 5400 inimest. Suurimad tehased on Tallinnas, Ungaris, Hiinas ja Mehhikos.

Elcoteq tõuseb varsti suuremate tööandjate esikolmikusse

Hetkel üle 3857 töötaja hõlmav Elcoteq plaanib paari kuu jooksul 300–400 inimest juurde palgata, mis teeb firmast suuruselt teise töötajaskonnaga eraettevõtte.

Hetkel on enam kui 4000 töötajaga ettevõtted Eestis vaid Eesti Energiale kuuluv Eesti Põlevkivi, kus on tööl 4385 inimest, ning turvafirma Falck, kus töötab 4048 inimest.

Kui arvestada, et Eesti Põlevkivi on riigifirma, siis Falck ja Elcoteq on suurimad erakapitalil põhinevad siinsed tööandjad. Neile järgneb tõenäoliselt Narva Kreenholm, kus täna on hõivatud 3800 inimest, kuid aasta lõpus pärast koondamisi 3000.

“Me saame need töötajad,” oli Elcoteqi Tallinna tehase peadirektor Risto Gaggl enesekindel. Tema sõnul tundus alguses võimatu ülesandena ka mullu värvatud 1300 uue inimese leidmine.

Pool aastat tagasi alustas Elcoteq töötajate sissevedu ka väljastpoolt Tallinna, tehes agressiivset värbamiskampaaniat näiteks Ida-Virumaal. Täna töötab Ida-Virumaalt pärit inimesi Elcoteqi Tallinna tehases 68, suur osa neist elab Mustamäel Akadeemia tee 21 renoveeritud ühiselamutes. Kahte inimest majutava toa eest ei pea töötaja maksma, selle tasub Elcoteq. “See on kallim kui Tallinna inimese palkamine, kuid veelgi kallim oleks meile selle inimese mittepalkamine,” kommenteeris Gaggl küsimust, kui palju läheb inimeste majutamine tehasele maksma.

Gaggl eitas kumu, et Elcoteq hakkab peagi Narva tehast sisse seadma. “Ma olen Narvas käinud, see on tõsi. Aga me lihtsalt hindame riske ja võimalusi. See ei tähenda midagi. Oleme sama teinud ka teistes riikides.”