Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul andis Trump ametisse astudes mitmeid lubadusi, millel on hinda alandav mõju. Näiteks lubas ta suurendada fossiilkütuste tootmist, täita nafta ja gaasiga USA strateegilised reservid ning paisata maailmaturule uued kogused toorainet. Maailmaturul on kauplejad jäänud siiski hetkel ettevaatlikuks ning toornafta hind langes teisipäeval alla paari protsendi.
„Trump allkirjastas korraldused välja astuda Pariisi kliimaleppest ning edendada nafta- ja gaasitootmise arengut Alaskal, mis tähendaks uute koguste jõudmist turule. Samuti tühistas ta eelmise presidendi Joe Bideni korralduse saavutada aastaks 2030 eesmärk, et pooled uutest sõidukitest on elektrilised ning külmutas seni kasutamata elektrilaadijate fondi. Need on sammud, mis muudavad USA senist kliimapoliitika kurssi ja mõjutavad pikemas vaates kütuste hinda maailmaturul,“ sõnas Sassi.
Turgude ettevaatlikkuse põhjus peitub selles, et veel ei ole teada, kuidas kavatseb Trump suhtuda Venemaasse. Võimalusi on nii sanktsioonide karmistamiseks kui ka leevendamiseks. Lisaks oodatakse Trumpi reaktsiooni Iraani küsimusele ning võimalike karmide sanktsioonide kehtestamist.
Hinda tõstvaks teguriks on Hiina tugev tööstustoodangu kasv detsembris ning ootustest kõrgem SKT 2024. aastal.
„Lisaks mõjutavad hinnakasvu Joe Bideni viimased sanktsioonid, mis võtsid tugevalt sihikule Vene nafta ja varilaevastiku, mis transportisid 1,6 miljonit barrelit toornaftat ning 200 000 barrelit valmistoodangut päevas. Meediasse on jõudnud info, et senised suurimad Vene nafta importijad Hiina ja India ei võta vastu naftatarneid sanktsioneeritud laevadelt ning on küsinud Vene nafta asendamiseks Saudi Araabialt lisakogust 750 000 barrelit päevas,“ selgitas Sassi tegureid, mis hoiavad nafta maailmaturu hinnal kukkumast.
Sassi sõnul näitavad eelolevad paar nädalat, milliseks võib maailmaturu keskmine hinnatase selleks talveks kujuneda.
„Tarbijale on kindlasti positiivne uudis lisaks Trumpi lubadustele seegi, et Lähis-Idas on jõustus Hamasi ja Iisraeli vahel vaherahu ning huthi mässuliste poolt on tulnud signaale, et nad panevad rünnakud laevadele Punasel merel pausile, kuna suuremad vedajad on andnud mõista, et vedude jätkamine läbi Suessi kanali ei ole endiselt turvaline,“ ütles Sassi.