AVALIK KIRI | Mäetöösturid: valitsus on langenud suurejoonelise pettuse ohvriks. Paldiski vesisalvesti on bluff!
(307)
Eesti mäetööstuse ettevõtete liit hoiatab peaminister Kristen Michalile saadetud avalikus kirjas, et riigilt toetust küsiv Energiasalv on esitanud Paldiski maa-aluse vesisalvesti kohta valitsusele valeandmeid. Projekt garanteerivat küll omanikele 35 miljoni eurose aastatulu, kuid ei langetaks energiahindu.
„Valitsus ei tohi maksumaksja õlgadele tõsta suurejoonelist ja kulukat bluffi, mille ohvriks langes Paldiskisse maa-aluse vesisalvesti projektile riigi rahastust kavandav kliimaminister Yoko Alender,“ kirjutab liidu juht Rein Voog.
Minister Alender teatas 27. jaanuaril, et kaalub valitsuse toetust Energiasalve Paldiskisse kavandatavale 500-megavatise võimsusega maa-alusele vesisalvestile. Ettevõtte esindaja Peep Siitam kinnitas seejärel ERR-ile, et riigilt soovitakse 15 aasta jooksul poole miljardi euro suurust garantiid.
„Projektile riigieelarvest tohutuid summasid taotlev ettevõtja saatis kliimaministrile oma eesmärke toetava uuringu, mis sisaldab nii otseseid valeandmeid kui ka eksimusi kõige lihtsamate ühikute ja mahunormide suhtes. Andmeid on moonutatud ilmselt selleks, et näidata projekti valitsusele sobivas valguses,“ selgitab mäetööstusliidu juht.
Eriti muret tekitav on tema sõnul uuringu koostamine Tallinna tehnikaülikooli nime all. „See heidab halba varju meie inseneriteaduse lipulaevale,“ märgitakse avalikus kirjas.
Energiasalve kodulehel avaldatud uuring tekitas mäetööstusliidus tõsist nördimust, sest kümne autori ühistööna valminud dokument eirab teadusele omaseid aususe põhimõtteid.
Näiteks on lubjakivi mahu tonnideks teisendamiseks kasutatud kordajat 1,6 korrektse 2,5 asemel. „Sellega näidatakse Eesti lubjakivi aastast vajadust tegelikust märksa väiksemana,“ toob avalik kiri esile.
Ka materjali maksumuse arvestuses esineb küsitavusi. Kaevandamiseks kavandatava gneissi hind on võrdsustatud kõrgemargilise paekivikillustikuga – 17 eurot tonn. „Tegelikult maksab tavaklient tonni paekivikillustiku eest 8–12 eurot. Nii näidatakse lubjakivikillustiku hinda tegelikkusest kuni kaks korda kõrgemana,“ selgub kirjast.
Kõige silmatorkavamad vead ilmnevad aga liidu teatel CO2 heite arvutustes. Lubjakivikillustiku puhul väidetakse uuringus, et tonni materjali tootmisel tekib 6 kg CO2. Gneissi puhul esitatakse 24 korda väiksem maht: kõigest 0,25 kg CO2 tonni kohta. „See on otsene vastuolu ametlike andmetega, sest Eesti ehitusmaterjalide heitetegurite avalik andmebaas näitab lubjakivikillustiku CO2 heiteks 1,6 kg tonni kohta,“ rõhutatakse kirjas.
„Kui projekti esimese faasi analüüs põhineb manipulatsioonidel, on põhjust kahelda ka energiaarvestuste tõepärasuses,“ hindab Voog.
Mäetööstuse ettevõtete liidu teatel küsisid nad teabenõudega kliimaministeeriumilt analüüsi, millele tuginedes soovitakse vesisalvesti projekti toetada, ent seda ei saadud. „Ministeerium väidab, et uuring on alles koostamisel. Kuid samal ajal räägib minister juba avalikult raha eraldamisest,“ imestab Voog.
Voogi hinnangul pole Paldiski vesisalvesti puhul tegemist energiasalvestiga, vaid tavalise gneissi kaevandusega. Ta toob esile, et samalaadne idee osutus majanduslikult põhjendamatuks juba aastaid tagasi, kui seda kavandati Maardusse.
„Kaevanduse ümbersõnastamine energiasalvesti rajamiseks ei loo majanduslikku lisaväärtust, kuid muudab projekti riigieelarvest raha väljapumpamise tööriistaks,“ hoiatab ta. „See toob kokkuvõttes ainult riigi poolt garanteeritud iga-aastast 35 miljoni euro suurust tulu omanikele, aga mitte madalamaid energiahindasid lõpptarbijale.“
