Energiasalv tulistab vastu: meie pole valeandmeid esitanud, hoopis mäetöösturid eksitavad avalikkust

Eesti mäetööstuse ettevõtete liidu kriitikatulva alla jäänud Energiasalv ütleb, et Paldiski vesisalvesti projekti puhul tuginetakse sõltumatutele uuringutele ning eksitavaid väiteid esitavad hoopis mäetöösturid.

Eesti mäetööstuse ettevõtete liit hoiatas täna peaminister Kristen Michalile saadetud avalikus kirjas, et Paldiski vesisalvestile 15 aastaks 35 miljoni euro suuruse garantii andmine ei langeta tarbijatele energiahindu. Samuti väitis liit, et projekti põhjendamiseks kasutatud TalTechi uuring sisaldab valeandmeid.

Energiasalv lükkab need süüdistused ümber. „Oleme tegutsenud läbipaistvalt ning oma sammudest nii otsustajaid kui ka avalikkust teavitanud. Nii TalTechi kui KPMG uuringute läbiviimisel oleme teinud koostööd ministeeriumide ja nende allasutustega. Uuringute tehnilisi detaile saavad täpsustada uuringute läbiviijad ja meil ei ole põhjust kahelda teadlaste kompetentsuses,“ rõhutab ettevõte.

Küll aga soovib Energiasalv oma vastulauses lükata ümber Eesti mäetööstuse ettevõtete liidu „faktivead ja eksitavad väited“.

Vaidlus numbrite üle

Mäetöösturid väitsid avalikus kirjas, et lubjakivi mahu teisendamisel tonnideks on uuringus kasutatud kordajat 1,6, mitte korrektset teisenduskordajat 2,5, mis näitab Eesti lubjakivi vajadust tegelikust oluliselt väiksemana.

Energiasalv lükkab selle väite ümber, öeldes, et kritiseerijad on ajanud segamini lubjakivi looduslikus olekus mahukaalu ja killustiku kuivtiheduse. „Killustiku kuivtihedus on katsetuste tulemusena vahemikus 1,67-2,07,“ täpsustab ettevõte.

Teine vaidluspunkt puudutab gneisskillustiku hinda. Mäetööstusliidu väitel näidatakse lubjakivikillustiku hinda tegelikkusest kuni kaks korda kõrgemana – 17 eurot tonn, kui tegelik turuhind on 8-12 eurot.

Energiasalv selgitab, et TalTechi uuringusse anti sisendandmetena ainult Paldiski vesisalvesti ehitusega seonduvad andmed ning uuring keskendub tulevikule, mitte praegusele olukorrale.

Mäetööstusliit tõi ühe suurema probleemina esile väidetavad vead CO₂ heite arvutustes. Liidu sõnul on lubjakivikillustiku heide näidatud neli korda tegelikust suuremana (6 kg/t tegeliku 1,6 kg/t asemel), samas kui gneissi puhul on see kunstlikult madal (0,25 kg/t).

Energiasalve sõnul tuginesid nad arvutuses 2022. aastal Civitta koostatud elutsükli uuringule „Life cycle sustainability assessment of pumped hydro energy storage“. Ettevõte selgitab, et Paldiski vesisalvestist väljatava gneisskillustiku jalajälg on tavakaevandamisest väiksem seetõttu, et enamus keskkonnajälgedest kantakse energeetikaosa arvele.

Energiasalv rõhutab projekti olulisust seeläbi, et Paldiski vesisalvesti on juba 2012. aastast kantud Euroopa põhivõrkude katusorganisatsiooni ENTSO-e strateegiliste objektide nimistus ning 2013. aastast Euroopa Liidu ühishuviprojekt. „ENTSO-e hindab oma viimases raportis Paldiski vesisalvesti mõju samaväärseks Estlink-3 mõjudega,“ toob ettevõte välja.

Arendaja rõhutab, et lisaks salvestusvõimsuse pakkumisele plaanitakse vesisalvesti ehitamise käigus välja kaevata umbes 38 miljonit tonni kõrgekvaliteetset gneissi, millest Eesti ehitussektoris võiks kasutust leida ca 3,4 miljonit tonni aastas.

„Mõistame, et suured muutused ja võimalikud ärihuvide põrkumised tekitavad erinevaid reaktsioone, kuid soovime jätkata diskussioone argumenteeritult ning kõiki osapooli lugupidavalt koheldes,“ võtab Energiasalv oma seisukoha kokku.

Tehniliste detailide täpsustamiseks soovitab Energiasalv mäetöösturitel pöörduda otse uuringute läbiviijate poole.

Vastukaja tekitanud TalTechi uuring on avalikult kättesaadav siit.