Tamming ütles esmalt, et pole väidetega üldse kursis, ning palus artiklit lugemiseks. Veidi hiljem saatis ärimees sisulise vastuse asemel ülevaate erinevatest seadusepügalatest. Tema sõnul järgib firma kõiki rahapesu vastaseid regulatsioone ning säilitab ka vastavaid andmeid ja dokumente.

Ärilehe allika kirjelduse kohaselt kasutati Danskes nn. musta kassa jaoks maksuvabasid firmasid, kuhu rahapesukunded kandsid „hooldustasusid“. Selliseid musta kassa firmasid oli üks 3-5 privaatpankuri kohta, tavaliselt vahetati aastas 10-15 firmat.

Kui kliendid olid hooletud ja ei maksnud 0,2-0,5% summast musta kassa firmasse, siis privaatpankurid muutusid hoolsaks ja andsid teada oma kliendi kahtlust tekitavatest rahaliigutustest rahapesu andmebüroole. Konto külmutati ja kui klient jälle maksis, siis selgus pangas, et midagi kahtlast polnud ja rahapesu andmebüroo loal avati konto taas tegevuseks.

Allika sõnul kasutati ära ka valuutavahetusfirmat Tavid. Nimelt olevat kantud Danske panga musta kassa firmadest raha Tavidi kontole, kus see sularahas välja maksti. Lisaks müüsid siin sularaha ülekanderaha vastu Raiffeisen Bank, MoneyCorp ja teised. Lennukid sularahaga tulid Eestisse iga päev.

Miks Tavid? Põhjus oli allika sõnul proosaline - Danskes polnud lihtsalt nii palju sularaha kui Tavidis. Ka oli Tavidis sularaha väljavõtt soodsam, 500-euroste eest tuli peale maksta 0,1-0,15 protsenti. Kõik oli lihtne – musta kassa firma kontolt tehti ülekanne Tavidisse sularahas väljamaksmiseks. Raha kandmiseks panga sees kulus umbes pool tundi ja siis sai sularaha kohe Tallinnast, Aia tänavalt kätte või sai selle lasta G4S-il tuua koju või kontorisse.