Nordica turuosa siinsel lennundusturul on ca 25%. Hoolimata esimeste aastate kasvuraskustest, on rahvuslik lennukompanii täitnud oma rolli hästi, pakkudes otseühendusi olulistesse sõlmjaamadesse Euroopas.

„Otselendude mõju välisinvesteeringutele on tõendatud erinevate rahvusvaheliste uuringutega. Näiteks Iirimaa tarkvarasektori ekspordi edulugu põhineb suuresti headel lennuühendustel. Kui me promome oma pealinna Euroopa start-up’ide ränioruna, siis on erakordselt lühinägelik lõpetada lendamine Amsterdami ja Münhenisse ning vähendada Stockholmi ja Kopenhaageni suunalisi väljumisi,“ ütles Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu.

Niinepuu sõnul on Nordica olemasolust võitnud kõik eesti inimesed ettevõtjatest tavakodanikeni. Lennundusturistide kulutused moodustavad kõigist välisturistide kulutustest ligikaudu 12%. See tähendab rahas 144 miljonit eurot. Nordica panus turuosale vastavalt on 36 miljonit eurot aastas. Niinepuu sõnul on valitsuse leigus rahvusliku lennukompanii suhtes murettekitav.

„Riik investeeris Nordicasse ca 40 miljonit eurot kümne aasta peale. See on 4 miljonit eurot aastas. Tasuta maakondlikku ühistransporti toetab riik aastas 20 miljonit eurot. Siin on midagi kapitaalselt paigast ära,“ lisas Niinepuu.

Niinepuu sõnul pole kuigi tõsiseltvõetav ka jutt, et lennuühenduse saab vajadusel alati taastada.

„Kui USA investor peab iga kord jooma Riia lennujaamas kolm tundi kohvi, selle asemel et võtta mõnest Euroopa pealinnast otselend, siis ta mingil hetkel otsustab investeerida hoopis Läti, mitte Eesti majandusse. Nii lihtne see ongi,“ lisas Niinepuu.

Eesti 200 on vastavalt oma valimisprogrammile seadnud eesmärgiks muuta Eesti peakorterite maaks. Erakonna valimisprogramm rõhutab regulaarsete välisühenduste sh otselendude tähtsust Eesti majandusele.