Lasse Lehis ametnikele: ametiauto erisoodustuse maksmisega ei tasu hoobelda

Erasektor ei aktsepteeri riigiametnike õigustust, et nende ametiautodelt makstakse erisoodustusmaksu, ütles täna toimunud majanduskuritegevuse konverentsil Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, kelle sõnul tuleks erisoodustus avalikus sektoris üldse ära keelata.

Nimesid nimetamata viitas Lehis maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi eilsele raadiointervjuule, kus MTA peadirektor ütles Kuku raadio saates „Nädala tegija" saatejuhiks olnud Meelis Atonenile, tema ametiauto pealt makstakse täies määras erisoodustusmaksu. „Mis tähendab seda, et seda autot ma kasutan ka tööle ja koju sõiduks, teatud määral ka isiklikuks otstarbeks. Kuna see erisoodustusmaks makstakse täie määra pealt, siis sõidupäevikut ei pea. Et olgu ka see siis ära öeldud," ütles Helm saates.

„Ma annan ühe soovituse: ärge jumala pärast hoobelge sellega, et minu ametiautolt on riik maksnud erisoodustusmaksu ja ma võin sellega vabalt sõita. See ei lähe absoluutselt peale! Erasektor ei aktsepteeri seda!“ informeeris Lehis konverentsikülalisi.

Olgu vahemärkusena öeldud, et loetud tunnid hiljem esitas Helm rahandusminister Maris Laurile lahkumisavalduse ja Lasse Lehis ütles, et tunneb end Helmi lahkumises süüdi. „Tõenäoliselt kritiseerisin ma maksuameti peadirektorit viimasena,“ nentis Lehis ja lisas, et Helm jäi selles protsessi kahe tule, rahandusministeeriumi ja maksumaksjate vahele.

Siiski ei ole Helm nii pehmest puust, et vaid täna saadud kriitika teda lahkumisavaldust kirjutama oleks pannud.

Lehis: avalikus sektoris tuleb erisoodustus ära keelata

„Erasektori esindajad minu suu läbi nõuavad seda, et erisoodustus kui selline tuleb avalikus sektoris ära keelata,“ rääkis Lehis konverentsil.

Ta tuletas meelde, et uue avaliku teenistuse seaduse mõte oli see, et ametnikule ei tohi maksta lisatasu, mida seadus ette ei näe, ja pole vahet, kas see tasu on rahaline või mitte.

„Kui teha näiteks seadusemuudatus, mis lubaks kõrgetel ametnikel tasuta ametiautot kasutada, siis ametite peadirektorid võiksid lisaks ministritele ja kantsleritele isegi nende kõrgete riigiametnike nimekirja kuuluda, aga niikaua, kui seaduses sellist sätet ei ole, tuleb tööväline kasutus oma palgast kinni maksta. Ma olen nõus, et maksu- ja tolliameti peadirektor on piisavalt kõrge riigiametnik, aga praegu selline õigustus ei sobi,“ rõhutas Lehis.

Kui riik oleks samal ajal, kui tehti juriidilise isiku sõiduauto kasutust puudutavaid käibemaksuseaduse muudatusi, andnud signaali, et võetakse kontrolli alla riigiametnike autokasutus, oleks Lehise hinnangul erasektori suhtumine ja maksukäitumine praegusest sootuks erinev.

Koos muudatustega erasektori jaoks oleks tema sõnul tulnud muuta ka erisoodustuse hinna reegleid.

„Praegu on erisoodustus 256 eurot auto kohta sõltumata auto hinnast. Oleks see ministri kallimalt autolt viis korda suurem kui odaval autol, riivaks see inimeste õiglustunnet palju vähem ja käibemaksugi oleks hakanud ilmselt ka rohkem laekuma võrreldes nende summadega, mis praegu laekuvad,“ selgitas ta.

Kasuks oleks tulnud Lehise sõnul seegi, kui rahandusminister ei oleks juhuslikult samal ajal endale uut Mercedest liisinud.

„Eelnõu seletuskirjas seisis, et meil on liiga palju ametiautosid, need on liiga kallid ja saastavad keskkonda. Väga positiivselt oleks erasektorile mõjunud veel see, kui lehest oleks saanud lugeda, et kandidaat number 337 sõidab Viljandisse valijatega kohtuma rongiga, mitte et ta saab kiiruse ületamise eest trahvi. Ma usun, et ettevõtjate soov rohkem makse maksta ja mitte kasutada ära kõiki võimalusi, mida mina neile koolitustel õpetan, oleks siis tunduvalt suurem,“ rääkis Lehis.

Lehis on ametiautode erisoodustust firmaautode käibemaksustamise muutuse valguses kritiseerinud varemgi. Eelmise aasta maikuus ütles ta eelnõu menetlemise ajal Ärilehele järgmist:

Eelnõu tekst ja seletuskirja põhjendused on vastuolus. Jutt eratarbimise õiglasemast maksustamisest on lollitamiseks. Tegelikult seatakse ettevõtjad fakti ette, et tuleb maksta erisoodustusmaksud ja 50% käibemaksu maha arvata, ning kõik, kes üritavad rakendada erandit, põrkavad mingile probleemile. Järelikult maksustatakse kõiki autosid sõltumata tegelikust kasutusest ja tegemist on varjatud automaksuga, mida valitsus ei julge õige nimega nimetada.
Kui eesmärk oleks õiglasem maksustamine, tuleks uurida, kuidas ja kui palju Eestis firmaautosid kasutatakse. Praegu keegi seda ei tea, igaüks pritsib tarkust vastavalt sellele, mida ta auto aknast näeb või on kuulnud.

Enne protsentide arvutamist tuleb ka kokku leppida, milline sõit on töösõit. Kindlasti peaks sel juhul vaatama ka kõiki makse koos – nii erisoodustuselt makstavat tulu- ja sotsiaalmaksu kui ka käibemaksu. Praegu alustatakse juttu sellest, et töötajal on palgatulust autot kallim soetada kui ettevõtjal, aga muuta tahetakse millegipärast ainult käibemaksu. Tulumaksu ja sotsiaalmaksu makstakse edasi 256 eurolt – nii ministri Mercedese kui ka 15 aastat vana rondi eest. Seega pannakse käibemaksukohustuslased peale oma autode töövälise kasutamise kinni maksma ka riigiametnike autode erisoodustust.