Vesterbacka ütleb, et Espoos asuvad mitmete rahvusvaheliste ettevõtete peakontorid. Ta ütleb, et tänane plaan ehitada tunnel lennujaamast linna raudteejaamani ei ole mõistlik. See dubleerib olemasolevat koridori.

Uusimaa maakonna esindajatest suurem osa toetab pikalt laual olnud varianti, kus tunnel jookseks vaid läbi Helsingi. See variant arvestavat kõige paremini inimeste ja ettevõtete huvisid. Ka Helsingis on globaalsete äride peakontorid.

Espoo linnavõimud ja Vesterbacka loodavad aga, et kaalutaks ka alternative. Lausa kolme erinevat varianti.

Üks neist oleks Helsinki-Vantaa lennujaam - Keilaniemi, mida toetab projektimeeskond. Teine oleks lennujaam - Ilmala - Keilaniemi ja kolmas lennujaam - Pasila - Helsingi raudteejaam.

Tunneli rajamine lisaks Soome 24 000 töökohta ja Eesti poolele 6000. Seda kuueaastase ehitusperioodi jooksul. Selle ehitamiseks on Vesterbacka ettevõte Finest Bay Area löönud käed Hiina firmaga Touchstone Capital Partners. Ühiste kavatsuste leppe väärtus on 15 miljardit eurot. Samasugune leping on sõlmitud ka maailma suurima tunneliehitaja CREC-iga, kes on valmis tunnelit rajama.

Vesterbacka arvates võiks tunnel valmis olla juba 2025. alguseks, aga eksperdid arvavad, et see on selgelt liiga optimistlik lähenemine. Järgmisel nädalal kohtuvad Uusimaa otsustajad taas, et arutada, kuidas Soome-poolse trassiga edasi minna.