2020. aastal said toimetulekutoetust 10 500 leibkonda ehk kokku 18 300 inimest. "Elektrihinna kallinemisest on puudutatud suur osa kodumajapidamisi, mistõttu toimetulekuteotus ainsa meetmena olemuslikult ei saa seda probleemi lahendada," juhtis tähelepanu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Riisalo sõnul on valitsus disainimas meedet, millega toetada kodumajapidamisi laiemalt, mitte vaid toimetulekutoetuse saajaid. Lõplikku lahendust planeeritakse 2022. aasta eelarve vastuvõtmisega riigikogus. "Elektrienergia ja gaasihinna tõus on globaalne trend ning kõik Euroopa riigid on otsimas oma inimestele parimaid lahendusi hinnatõusu leevendamiseks. Eesti ei ole erand," tõdes ta ning lisas, et oluline on jätkata ka rohepöörde tegevustega ning panustada taastuvenergia tootmisesse.

Milline on toimetulekutoetus praegu?

Toimetulekutoetus on riiklik toetus, mida jagab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ning muudele esmavajaduste rahuldamiseks.

Arvestuslik elatusmiinimum oli 2020. aastal 220,5 eurot. "Seda piiri korrigeeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksiga," selgitas Riisalo. Alates 2019 aastast on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele kuus 150 eurot. Pere teisele ja igale järgmisele liikmele 120 eurot. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 180 eurot kuus. Lisaks kui kõik perekonnaliikmed on alaealised, siis on võimalus saada täiendavat 15 eurost sotsiaaltoetust.

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi tuleb kohalikul omavalitsusel vähemalt kord aastas üle vaadata ja kehtestada toimetulekutoetuse määramiseks uued kulude piirmäärad, mis võimaldavad vastatavas piirkonnas eluaset leida ja säilitada. Riik saab eelpool nimetatud kulud katta jooksva aasta riigieelarvest.

Vaid üksikud on muutnud kulude piirmäärasid

"79-st KOV-ist vaid 22 on elektri ja eletrikütte ning vee kulude piirmäärasid muutnud pärast riigi poolt 2019. aastal kinnitatud toimetulekupiiri. Tallinna piirmäärad kehtivad aastast 2013," tõdes Riisalo. "Kohalikel omavalitsustel on nii vabadus kui ka kohustus kohalikke olusid arvestades paindlikult muudatusi teha, et elanike vajadused ja paikkondlik eripära oleks maksimaalselt arvesse võetud," lisas ta.

Kuna riigieelarve on jõudnud tänaseks riigikogu menetlusse, on toimetulekupiiri tõstmine Riisalo sõnul riigikogu otsustada. "Siiski tuleb silmas pidada, et valitsus on püüdnud alates 2022. aastast sihitada vajaduspõhise toetusega üksi elavaid vanaduspensioniealisi toetuse tõstmisega 115-lt 220-le eurole ja see puudutab enam kui 90 000 inimest," tõdes ta.

Tallinna Linnavalitsuse pöördumise vastus on sotsiaalministeeriumis veel koostamisel.