MKM-i Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare sõnul on selge, et 2026. aastal kiire rongiga veel Tallinnast Vilniusesse ei saa. "2026 oli Baltimaade endi esialgne ambitsioonikas tähtaeg, Euroopa Komisjoni jaoks on oluline, et üle-euroopaline transpordi põhivõrk ehk TEN-T oleks valmis hiljemalt 2030. Lõplik ajakava täpsustub pärast põhiprojekti valmimist," lisas ta.

Kuigi kogu trassi valmimiseni läheb veel aega, saavad inimesed Kaunissaare sõnul juba varem väiksemaid võite. Näiteks 2017. aastal valminud lennujaama trammiliin. Järgmisel aastal algavad Ülemiste ning Pärnu terminalide ehitused. Samuti algab Vanasadama trammiliini ehitus, mis peaks valmima 2023. aastal. "Laiem nägemus on, et saame Tallinn-Pärnu liini varem avada, kuid täpset aastat on veel vara välja lubada."

Rail Balticul on erinevaid ehitushankeid ja -objekte sadu, mistõttu on projekti koordinaatori sõnul võimatu eeldada, et meil on klaaskuul, mis ütleb iga hanke tulemuse ette. Ehitushinnad on ajas muutuvad, mõnda objekti on ehitajad nõus odavamalt ehitama, mõnda kallimalt. Need objektid, mis on eelprojektiga võrreldes kallinenud, on ka oma olemuselt märkimisväärselt muutunud.

"Näiteks ökoduktid on aja jooksul muutunud pikemateks ja laiemateks. Kui tehnilised lahendused ei oleks muutunud, räägiksime vaid prognoositud kulude muutumisest inflatsiooni võrra, seega on oluline vahet teha, kas projekti eelarve muutus seetõttu, et suurenes tegevuste maht (nt ehitatav kilometraaž), täpsustusid lahendused või mõjutab vaid inflatsioon," kirjeldas Kaunissaar.

Sama puudutab mehe sõnul ka Ülemiste terminali ala, kuhu on lisandunud täiendav kulu tänavaruumi arendamiseks ning Lennujaama viiva trammitee ümbertõstmiseks. Samuti sillad ja viaduktid, kus KOV-ide ja Transpordiameti nõudmised muudavad terminali ehitust märksa mahukamaks. "Me võtame kõike seda arvesse, et sobitada uus raudtee paremini teda ümbritsevasse ruumi. Ning nagu Riigikontroll mainis, on RB projekti võrreldes 2018. aastaga lisatud kohalikud peatused, mis lähevad maksma umbes 16 mln eurot."

Maade omandamisest

"Me ei soovi inimestel võõrandada rohkem maid, kui raudtee ehituseks vaja on. Peame projekteerimisega jõudma selguseni, kust täpselt 60 meetri laiune raudtee 350 meetrises koridoris jooksma hakkab. Kus oleme eel- ja põhiprojektiga selle kindlaks teinud, oleme ka maade omandamisega alustanud."

Täielik ülevaade saab tekkida Kaunissaare sõnul siis, kui valmib põhiprojekt ning detailplaneeringud kogu trassi kohta. "Kuna põhitrassi projekti pole täies mahus valminud, siis viibib ka maade omandamine ning raudtee ristumiste, ökoduktide jms ehitus."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid