Inimesi on maakeral palju ja neid tuleb kogu aeg juurde ning kõigile neile enam loodusressurssidest ei piisa. Seega tuleb neid kasutada jätkusuutlikumalt. Mida rohkem inimesi, seda rohkem tekib ka jäätmeid ja järjest olulisem on ringmajanduse põhimõtete rakendamine toodete korduvkasutuseks ja materjali taaskasutuseks. Paraku läheb vaid 8% kogu maailmas kasutatud toorainest uuele kasutusringile.

Alternatiivseid materjale aitavad välja töötada ka tudengid

Järgneva kümne aasta jooksul prognoositakse akude tootmise kümnekordistumist, aga nende tootmiseks vajalikke muld- ja väärismetalle leidub maailmas vähe ja vähestes piirkondades. Toorainehinnad kallinevad ja sellega seotud riskide juhtimine on tööstusele katsumuseks. Alternatiive võib neile leida puidust. Näiteks alustas Stora Enso piloottehas 2021. aastal puidust eraldatud ligniinist süsinikmaterjalist anoodide tootmist autoakude tarbeks.

Toidupakendeid tehakse paljudest eri plastidest ja kihiti kokkuliimitud komponente ei saa üksteisest eraldada. Süsinikujalajälje vähendamiseks tuleb fossiilsest toormest toodetud materjalid asendada biopõhistega. Soome biorafineerimistehastes ja Eesti firma Fibenol OÜ biotoodete piloottehases juba tegeletakse puidust erinevate koostisainete välja võtmisega, et neid biomaterjalideks ja biotoodeteks väärindada. Ka tehnikaülikoolis puidutehnoloogiale spetsialiseerunud magistrandid on uurinud madalakvaliteediliste puiduliikide ja biopõhiste liimide ja tuletõkkeainete kasutusvõimalusi vineeris ja teistes ristkihtliimpuidust toodetes.

Puidukeemia uuel suunal uurivad puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistrandid seda, kuidas puidust eraldatud tselluloosile anda rasvhapetega esterdamisel uued omadused, et toota bioplastist uusi kilepakendeid, mis on biolagunevad. Tallinna Tehnikaülikooli vastne magister Ines-Issa Villido töötas välja tehnoloogia suitsukonide filtrites oleva tselluloosatsetaadi ümbertöötlemiseks bioplastiks, mida saaks tulevikus kasutada 3D-printerites. Suitsukonide kogumist ja nende ümbertöötlemist organiseerib magistrant oma diplomitööst välja kasvanud hargettevõttes Filaret.

E-kaubandus kasvas koroonaajal plahvatuslikult ja kasv jätkub. Ilma pakendita ei saa toodet kliendile saata. Brändide konkurentsis on „üles tuunitud pakend“ oluline osa tootest, kuid kahjuks lühikese elueaga. Puidu-, plasti-, ja tekstiilitehnoloogia õppekava värske plasti- ja tekstiilitehnoloogia magister Liis Tiisvelt toob välja asjaolu, et tekstiilmaterjale kasutatakse väga paljudes valdkondades, ehitusest kuni autotööstuseni. Vanade rõivaesemete kui jäätme kogumiseks ei ole eraldi konteinereid ja erinevaid kiude on raske üksteisest eraldada, et neid töödelda saaks. Vastne magister pressis oma lõputöös kokku uuele ringile minevad tekstiilikiud ja valmistas neist papilaadse materjali, millest saab edukalt voltida karpe väikepakkide transpordiks e-kaubanduses. Teadustöös tehtud materjaliarendusega jõuti kliendile suunatud lõpptooteni ning edukas osalemine Prototronil aitas alustada idufirma kaudu oma äriga! Edu on toonud mõtestatud ja läbimõeldud eesmärgid ja valikud, kuhu suunas minna.

Ole osa maailma muutmisest

Uudsed lahendused puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogias sünnivad eri valdkondade vahelisest koostööst. Edukaks äriks on vajalik inseneritarkusega loodud materjalid ja tehnoloogiad siduda kunsti ja disainiga. Materjaliarendusest tuleb jõuda laborist välja kliendile vajaliku lõpptooteni ja läbi haruettevõte oma ärini! Õppekaval on hästi tasakaalus puidu-, plasti- ja tekstiilmaterjalide omaduste disain, 2D ja 3D CAD/CAM tehnoloogiate õpe tooteprototüüpide loomiseks ning tehnoloogiaettevõtlusõpe, et viia huvitavad materjalid ja tehnoloogiad laborist välja, et jõuda läbi disainitud toote prototüüpide kõrgema lisandväärtusega lõpptooteni.

Tööjõuturul on suur nõudlus materjalitehnoloogiat ja ringmajanduse põhimõtteid tundvate magistrikraadiga spetsialistide järele.

Avaldusi TalTechi sisseastumiseks saab esitada 6. juuli keskpäevani.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid