Euroopa komisjon vähendas Eesti taastekava, kuivõrd meie majandus taastus koroonast oodatust kiiremini, rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Ehitushindade kiire tõus muutis plaanitavad objektid 350 miljoni võrra kallimaks. Tänase arutelu tulemusel oli otsus selline, et need projektid, kus on ettevalmistus kehv, kus on suured kallinemise riskid või ka seni sisulisi puudujääke, peame me taastekavast välja jätma,“ sõnas ta.

Taastekavast lahkuvad seega Tallinna haigla, Turba-Risti raudtee ja meditsiinikopterite projekt. „Kui haiglast rääkida, siis üks koondpõhjus on see, et linnapoolne ettevalmistus on olnud lünklik. Siiamaani pole meil olnud kinnitust Tallinna linnalt, kas on olemsa valmisolek katta puudujääv osa linnaeelarvest. Pealegi tuli linnalt ootamatu plaan lisada majale veel üks maa-alune korrus, see ajanuks ka ajaraami paigast ära. Riigikontrollgi juhtis tähelepanu, et vaja on täiendavat kriitilist analüüsi kavandatud haigla mahu ja maksumuse kohta.“

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnas, et Tallinna haigla ehituseks saaks Eesti taasterahastust raha üksnes juhul, kui haigla valmib hiljemalt 2026. aasta suveks. „Haigla rajamise niigi pingelisse graafikusse lisab täiendava riski muutunud turuolukord. Seega risk tähtaja ületamiseks väga suur,“ selgitas ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Tallinna linna ja sotsiaalministeeriumi lepingu projekti järgi oleks taastekava vahenditest eraldatud haigla projektile toetust 280 miljonit eurot. Tallinna haigla ehituse eeldatav kogueelarve on 550 miljonit eurot.

Loe, mida arvab asjast Tanel Kiik, siit.

Raudtee pausile

Maris Lauri selgitas vajadust ka Turba-Risti raudtee pausile panna: „Eestil pole kallinevate ehitushindade juures võimekust kõike plaanitut ellu viia. Usun, et enamik Eesti elanikest nõustub, et meie jaoks on siseriiklikult olulisem Tallinna-Tartu raudteeprojekt, et seal saaks kiiremini sõita. On oluline panna tähelepanu just sellele trassile, seejärel Tapa ja Narva suundadele.“

Ilma ka meditsiinikopterist

Meditsiinikopteri projektist loobumine on tingitud projekti kallinemise ning lisanduvate püsikulude katteallika puudumise tõttu.

„Siseministeeriumil on hetkel teised olulised prioriteedid nagu näiteks piiri välja ehitamise kiirendamine. Seetõttu tuli loobuda meditsiinikopteri projektist selle kallinemise ning kõrgete püsikulude tõttu,“ ütles siseministri ülesandeid täitev kaitseminister Kalle Laanet.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid