Eesti äriinglite võrgustikuga liitunud belglane: „Otsisin kohta, kus on kõige rohkem ükssarvikuid“

Belglasest arvutiteadlase Hugues Flamenti sõnul on teda alati huvitanud, kuidas tehnoloogia suudab maailma paremaks muuta. Seljataga on tal 25 aastane karjäär finantsettevõtetes ning viimased kuus aastat on ta tegutsenud äriinglina ehk investeerinud raha alles alustavatesse iduettevõtetesse.

Kuigi Flament elab Belgias, siis Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ehk EstBANiga liitumine oli tema jaoks loogiline samm. „Kuna üks osa mu portfellist keskendub ükssarvikute leidmisele, siis ma vaatasin Euroopa kaarti ja mõtlesin, kus on kodaniku kohta kõige rohkem ükssarvikuid. Väga kiiresti jõudsin ma ilmselgetel põhjustel Eestini ning tahtsin siia investeerima hakata,“ ütles Flament.

Belgia äriinglite võrgustiku liikmena oli talle EstBANiga liitumine seega loogiline samm. „Ilma EstBANita oleks mul olnud väga keeruline. Alustades näiteks sellest, kuidas ma välismaalasena siinsed iduettevõtted üles leian, millisele konverentsile minna, kuidas võrgustikule ligi pääseda - EstBANiga liitumine oli nii loogiline, et mingit kahetsust mul selles osas ei ole,“ märkis ta.

„Peamiselt soovisin ma ligipääsu dealflow'le (tehingute voog - toim) ja seepärast võtsin ühendust EstBANiga ja see kogemus on olnud väga-väga positiivne,“ märkis ta. Erilisi kiidusõnu jagus tal EstBANi presidendile Lev Dolgatsjovile, kes oli suurepäraseks abiks ja tutvustas Eesti äriinglite ökosüsteemi.

„Igakuiselt toimuvad pitch eventid, mis on väga hästi organiseeritud ja neile pääseb ligi läbi veebi. Kõik pitchid (raha kaasavate ettevõtete tutvustused- toim) on inglise keeles ja lisaks on seal väga tugev kogukonnatunne. Iga kord kui mul on EstBANi liikmetele küsimus, saan ma abi ja tagasisidet,“ ütles Flament.

Ingliks tõi soov töökohti luua

Ingelinvesteerimiseni viis Flamenti soov luua jätkusuutlikke töökohti ning see on ka tema investeerimist mõjutanud. „Viimase 20 aasta jooksul näeme me Euroopas, et erinevatel põhjustel väheneb keskklass, seda nii inimeste rikastumise kui vaesumise tõttu. See viis mind ingelinvesteerimise juurde, sest ma leidsin, et see on viis, kuidas Euroopasse töökohti juurde luua,“ ütles ta ning seetõttu on tal ka kaks portfelli: üks ükssarvikute leidmiseks ja teine, mis ongi suunatud töökohtade loomisele.

„Iduettevõtted on olemas, kuna on olemas ettevõtjad, kes tahavad enda päevad ja nädalavahetused panustada maailma muutmisele, nad on kirglikud, end motiveerivad ja näitavad suurt võimekust. Seega on minu eesmärgi ja ettevõtjate vahel olemas loogiline seos ja ma tunnen end selles sektoris koduselt,“ ütles Flament.

Nö ükssarvikute portfell loob tema sõnul kapitali selleks, et seda teise portfelli lisada. Töökohtade loomise jaoks on ta investeerinud haridusega ning ettevõtluse toetamisega seotud ettevõtmistesse.

Üksikutele sektoritele ta enda sõnul keskendunud ei ole, küll aga on välistused: ta ei investeeri näiteks tubakaettevõtetesse, relvatootjatesse jne.

Eesti kogukond paistab silma ühtekuuluvusega

Suurim erinevus Belgia ja Eesti vahel on Flamenti sõnul see, et siin näeb rohkem süvatehnoloogia ettevõtteid. Lisaks mõistavad siinsed ettevõtjad esimesest päevast peale, et tegutseda tuleb rahvusvaheliselt, märkis ta.

„Kaks riiki on põhimõtteliselt sarnased selle poolest, et mõlema ettevõtjad tahavad maailma muuta. Erinevuseks on see, et Eestis on olnud väga suured edulood ja varasematel aastatel edu saavutanud ettevõtjad on saadud tulu edasi investeerinud ning kuna riik on väike, lõi see justkui efekti, kus tundub, et Eestis soovib pea igaüks enda startupi luua.“

Eraldi tõi ta esile ka siinse kogukonnatunde. „Ma tean näiteks, et on Slacki kanal, kus iduettevõtetejuhid enda probleemidele vastuseid otsivad. Kuna tegu on väiksema riigiga, siis on erinevate juhtide vahel rohkem tuge.“

Viimase 18 kuu jooksul on Flament investeerinud seitsmesse erinevasse iduettevõttesse ning peamiselt on need tema sõnul seotud jätkusuutliku energia lahendustega. „Jätkusuutlik energia võetakse järgmise aasta jooksul kindlasti rohkem kasutusele, me teame miks,“ märkis ta.

„Lisaks investeerisin digiallkirjaga seotud lahendusse. Selles vallas on Eesti väga arenenud tänu kõrgele digitaliseerimise tasemele. Üks investeering läks ka e-õppele suunatud ettevõttesse.“

Ühised investeeringud lisavad turvalisust

Koos EstBANiga on Flament osalenud kolmes sündikaadis ehk ühisinvesteeringus, milles näeb ta mitut plussi. Esiteks dealflow ehk tehinguvoog. „Head diilid on Eestis väga konkurentsitihedad ja sündikaat aitab ligi pääseda tehingutele, kuhu muidu oleks keeruline pääseda, sest investeeringu suurus peaks palju suurem olema.“

Teiseks on kasu sündikaadi nö ostueelsest kontrollist (due diligence). „Äriinglina pead sa uurima, kas investeeringut kaasaval ettevõttel on hea toode, kas neil on kliente, kas nende juriidiline pool on korras jne. Üksi investeerides peab seda kõike ise tegema, kuid sündikaadis teeb seda teine inimene, mis aitab oluliselt,“ ütles Flament.

Kolmandaks on sündikaadist abi turvalisusega. „Kuna sündikaadid on korraldatud EstBANi ja juhtinvestoriga, siis see lisab lisa kihi turvalisust,“ märkis Flament.

Kuigi enamasti osaleb Hugues EstBANi üritustel veebi teel, siis Eesti hakkas teda huvitama ning eelmisel aastal käis ta siin perega suvepuhkusel. „Sel aastal käisin ma Latitude59’l, mis oli tõeliselt vaimustav ja hästi korraldatud. Ma nägin siinse ökosüsteemi dünaamilisust,“ märkis ta.

„Enamasti olen ma üritustel osalenud veebi teel, kuid mõtlen, et hakkan aina enam Eestisse reisima, et isiklikke suhteid luua,“ ütles Flament.

Miks EstBAN ligi 10 aastat tagasi loodi, saad täpsemalt lugeda siit.

20. oktoobril toimuv EstBAN10 Angel Summit on korraldatud koostöös Delfi Ärilehega.