Eile õhtul kirjutas Ärileht loo sellest, kuidas pelletitega kodu küttev klient sai hinnašoki osaliseks. „Maksin ühe kuu küttekoguse eest üle 453 euro. Mulle öeldi, et järgmine partii on veelgi kallim. See on juba kullaga kütmine,“ nentis ta.

Kuivõrd elavneb pahameel, miks ei toetata pelletitega ja küttepuudega kodukütjaid, sai Delfi võimaluse ka tänasel pressikonverentsil valitsuse liikmetelt otse selgitust küsida.

„Seda küsimust on korduvalt ja korduvalt küsitud. Arusaadavalt ei ole seal (puidul ja pelletil – toim) sellist arvetel põhinevat süsteemi, nagu on gaasil ja elektrit. Seal ei ole igakuist arvete tasumist ja lepingute sõlmimist. Nii et sellist sarnast skeemi ei ole võimalik kahjuks rakendada,“ vastas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Aga see ei tähenda, et need inimesed ei vääriks abi,“ lisas ta. „Kui inimene tõesti tellib 500-eurose pensioni juures aluse küttepuid ja maksab selle eest 460 eurot, siis on see tema igakuise sissetuleku juures üle jõu käiv,“ tõdes ta.

Sikkut lisas, et sellisel juhul saab inimene küsida abi kohalikust omavalitsusest. „Isegi selle ühe kuu jaoks küsida toimetulekutoetust on põhjendatud ja õigustatud. Ja selliseid juhtumeid ka kindlasti kohalikes omavalitsustes juba on.“

Lisaks täpsustas ka peaminister Kaja Kallas, mis nad tänaseks on ära teinud selleks, et suurte väljaminekutega toime tulla. „Toimetulekutoetus tõusis 33%, oktoobris tõuseb üksi elava pensionäri toetus, jaanuaris tõusevad ka peretoetused. Just selleks, et aidata inimesi selliste väljaminekutega, mis jäävad energiahüvitistest välja,“ ütles ta.

Ettevõtjate saatust arutavad ministrid edasi esmaspäeval.