Tallinna börsiindeks kerkis täna 0,37%, Riia 0,21% ning Vilnius 0,25%.

Tallinna börsil kujunes päevaseks kauplemiskäibeks pigem madalapoolne 643 000 eurot. Sellest suurema osa võtsid Enefit Green (243 000 eurot), LHV Group (183 000) ning Coop Pank 78 000 euroga.

Päeva suurimad tõusjad olid Baltika, Robus Group värskelt börsile jõudnud J. Molner, kellest esimese aktsiate kauplemiskäive oli 45 eurot, Robus Groupi puhul 147 eurot ning J. Molneril 1248 eurot.

Tõusjaid oli Tallinna börsil kokku 11, langejaid 13 ning viie ettevõtte aktsiad lõpetasid tänase kauplemispäeva eilsel sulgemistasemel.

Kas langenud aktsiaid on hea aeg osta? Sellest kirjutas tänane Ärilehe Investeeri lugu.

Investeering Ukraina ülesehitamiseks

Maailmas rikkuselt 70. kohal olev austraalia miljardär Andrew Forrest teatas investeerimisfondi loomisest, mille eesmärk on kaasata vähemalt 25 miljardit USA dollarit, et aidata sõjas kahjustada saanud Ukrainat taas üles ehitada.

Forresti sõnul on ta teemal suhelnud mitme maailma liidriga, sh USA presidendi Joe Bideni, endise Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoniga ning Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kiitis täna plaani heaks, sõnades, et see on hea võimalus asendada kommunismiaegne infrastruktuur uusima tehnoloogiaga. Loe pikemalt siit.

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal sõnas suvel, et sõjajärgne taastamine võiks minna kokku maksma suurusjärgus 750 miljardit dollarit.

Sellest ka päeva küsimus:

Euroopa ja USA punases

Euroopa börsid on kauplemispäeva jooksul liikunud madalamale ning kauplevad miinuses. Üleeuroopaline Stoxx 600 on langenud -0,72%, Saksamaa DAX -0,20% ning Põhjamaade aktsiaid koondav OMX Nordic 40 -0,93%.

USA dollar täna kerkis ning aktsiad alustasid kauplemist langusega. Dow Jones -0,54%, S&P 500 -0,89% ning Nasdaqi koondindeks -0,81%. Mure USA majanduse tervise osas kasvab ning samal ajal kavatseb keskpank jätkata intresside tõstmisega, kirjutab Bloomberg. St. Louise Föderaalreservi president James Bullard oli viimane poliitikakujundaja, kes märkis, et intressimäärade tõusu tuleb jätkata.

Tema sõnul on võimalik, et keskpanga intressimäärad peavad tõusma 5-7% vahemikku, tunnistades samal ajal ka edasise finantsstressi ohtu. Tema kommentaar pani USA valitsuse 10-aastase võlakirja intressi kerkima.